Must mamba

Allikas: Vikipeedia
Must mamba
Dendroaspis polylepis by Bill Love.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Alamhõimkond: Selgroogsed Vertebrata
Klass: Roomajad Reptilia
Selts: Soomuselised Squamata
Alamselts: Maolised Ophidia
Infraselts: Alethinophidia
Ülemsugukond: Colubroidea
Sugukond: Mürknastiklased Elapidae
Perekond: Mamba Dendroaspis
Liik: Must mamba
Ladinakeelne nimetus
Dendroaspis polylepis
Günther, 1864
Oranž on musta mamba levila, roheline tema võimalik levila
Oranž on musta mamba levila, roheline tema võimalik levila
Sünonüümid
  • Dendroaspis polylepis polylepis GÜNTHER 1864[2]
  • Dendraspis polylepis GÜNTHER 1864
  • Dendraspis angusticeps BOULENGER 1896
  • Dendraspis angusticeps — LOVERIDGE 1936
  • Dendroaspis polylepis polylepis — LOVERIDGE 1955
  • Dendroaspis polylepis polylepis — WELCH 1994
  • Dendroaspis polylepis — AUERBACH 1987
  • Dendroaspis polylepis — BROADLEY & HOWELL 1991
  • Dendroaspis polylepis —TRAPE & MANEÉ 2006
  • Dendroaspis polylepis antinorii PETERS 1873
  • Dendraspis antinorii PETERS 1873
  • Dendroaspis polylepis antinori — WELCH 1994

Must mamba (Dendroaspis polylepis) on mambade perekonda kuuluv mürkmadu. Ta esineb laial alal Aafrikas.

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Must mamba on surmavalt mürgine; Ta kuulub maailma mürgisemate madude hulka. Lisaks on ta maailma kiireim madu, tema liikumiskiirus võib-olla 11 km/h ja lühiajaliselt ka kuni 20 km/h (50 kuni 80 m, siis hakkab ta ära väsima).[4]

Mustad mambad on suhteliselt kõhnad ja pikad maod, kellede pikkus on 2,5–3,2 m. Täiskasvanud must mamba kaalub keskmiselt 1,6 kg.

Nad toituvad väiksematest loomadest ja lindudest, nad tavaliselt hammustavad saaklooma ja jätavad selle mõneks ajaks valveta ja hiljem naasevad saaklooma juurde ja alustavad söömist.

Värvus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Musta mamba suu

Musta mamba nimi ei tähenda seda, et nad musta värvi oleksid, vaid kui nad avavad oma suu siis on selle sisemus mustjas.

Täiskasvanud mustad mambad ise võivad olla oliivirohelist, pruuni või läikiv-halli värvi. Noored mustad mambad (loetakse, et kõik mamba perekonna noormaod) on rohelist värvi.

Paaritumine ja poegimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Emas- ja isasmambad paarituvad kevadel. Isaste kopulatsioonielund on hemipeenis. Emasloomad on munaspoegijad ja mõned kuud peale paaritumist võivad nad muneda 6–17 (ka 20) muna. Paar kuud hiljem kooruvad muandest pojad, kes on üsna kohe iseseisvad indiviidid.

Farmakoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uute ravimite väljatöötamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laboratoorsed katsed hiirtega, millede esialgsed uurimistulemused avaldati oktoobris 2012 ajakirjas Nature, näitasid, et musta mamba mürgist eraldatud peptiidid tõrjuvad hiirtel valu, tekitamata seejuures mürgistusi ning on kõrvalmõjusd on vähem kui morfiini tarbides. Neile omistati nimetus mambalgiinid.

Valuvaigistav toime arvatakse saabuvat:

Calciseptine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Musta mamba Dendroaspis p. polylepis süljest on eraldatud bioloogiline närvimürk Calciseptine. Calciseptine toimib in vivo ja in vitro katseloomadel L-tüüpi kaltsiumikanalite blokaatorina ja alandab drastiliselt vererõhku.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Spawls, S. Dendroaspis polylepis. IUCN 2012. IUCN Red List of Threatened Species. Version 2012.2, 2010. www.iucnredlist.org. Kasutatud 23. detsember 2012. (Inglise keel)
  2. Dendroaspis polylepis roomajate andmebaas (vaadatud 26.09.2013) (inglise keeles)
  3. Dendroaspis polylepis roomajate andmebaas (vaadatud 26.09.2013) (inglise keeles)
  4. Cobus Van Der Vlies, Southern Africa Wildlife and Adventure, Trafford Publishing, lk 180, ISBN 978 1 4269 19329 Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 26.09.2013) (inglise keeles)
  5. Mall:Cite doi
  6. Gallagher, James (3 October 2012). "Black mamba venom is 'better painkiller' than morphine". BBC News Health. BBC. Vaadatud 3 October 2012.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]