Hausa keel

Allikas: Vikipeedia
Hausa keel (Harshen Hausa)
Kõneldakse Nigeeria, Niger, Ghana, Benin, Kamerun, Elevandiluurannik, Sudaan, Togo
Piirkonnad Sahel
Kokku kõnelejaid 43 miljonit [1]
Keelesugulus Afroaasia keeled
 Tšaadi keeled
  Lääne-Tšaadi keeled
   Hausa-Gwandara (A.1)
    Hausa keel
Keelekoodid
ISO 639-1 ha
ISO 639-2 hau
ISO 639-3 hau
Nigeeria ja Nigeri alad, kus räägitakse hausa keelt
Nigeeria ja Nigeri alad, kus räägitakse hausa keelt

Hausa keel on afroaasia keelkonna Lääne-Tšaadi keelte rühma kuuluv keel, mida räägitakse peamiselt Nigeerias ja Nigeris, samuti Ghanas, Beninis, Kamerunis, Elevandiluurannikul, Sudaanis ja Togos. Seda keelt kõnelevad emakeelena umbes 25 miljonit inimest ja teise keelena umbes 15 miljonit inimest,[1] mis teeb temast neljanda kõige räägituma keele Aafrikas kõnelejate koguarvu poolest (araabia, berberi ja suahiili keele järel).[2] Hausa keel on kõige tähtsam lingua franca Lääne- ja Kesk-Aafrikas.[3]

Hausa keele standard on Nigeeria suuruselt teises linnas Kanos kõneldav Kano murre, mis kuulub hausa keele idamurderühma.

Fonoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hausa keeles on viis täishäälikut, mida saab hääldada lühidalt ja pikalt ning neli diftongi (kokku 14 vokaalfoneemi).

Monoftongid:

a) Lühikesed vokaalid: /a/, /e/, /i/, /o/ ja /u/.

b) Pikad vokaalid: /aa/, /ee/, /ii/, /oo/ ja /uu/.

Diftongid: /ai/, /au/, /iu/ ja /ui/.


Hausa keel kuulub toonikeelte hulka. Igaüht viiest täshaalikutest võib hääldada madala, kõrge või langeva tooniga. Standardses kirjakeeles ei ole tooni märgitud.

à è ì ò ù (madal toon)

á é í ó ú (kõrge toon)

â ê î ô û (langev toon)


Hausa keeles on 23 või 25 konsonantfoneemi (täpne arv sõltub konkreetse inimese keelekasutusest).

Konsonantfoneemid
  Bilabiaalne Alveolaarne Postalveolaarne Palataalne Velaarne Glotaalne
palataliseeritud tavaline labialiseeritud tavaline palataliseeritud
Nasaal m n
Klusiil helitu t t͡ʃ c k ʔ ʔʲ
heliline b d d͡ʒ ɟ ɡ ɡʷ
abruptiivne t͡sʼ t͡ʃʼ kʷʼ
implosiivne ɓ ɗ
Frikatiiv helitu ɸ s ʃ h
heliline z
Tremulant r
Kõks (ingl flap) ɽ
Poolvokaal l j w

Hausa keeles on 6 glotaalset konsonanti, mida saab hääldada 4-5 erinevas artikulatsioonikohas:

  • b' / ɓ, implosiivne konsonant [ɓ], mõnikord [ʔb];
  • d' / ɗ, implosiivne [ɗ], mõnikord [dʔ];
  • ts', ejektiivne konsonant, [tsʼ] või [sʼ] vastavalt dialektile;
  • ch', ejektiivne [tʃʼ] (puudub Kano dialektis);
  • k' / ƙ, ejektiivne [kʼ]; [kʲʼ] ja [kʷʼ] on erinevad konsonandid;
  • 'y, palataliseeritud glotaalne klusiil [ʔʲ], esineb ainult väikses tihtikasutatavate sõnade hulgas.

Kirjasüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hausa keeles kasutatakse kolme kirjasüsteemi:

1) Boko - loodi ladina tähestiku põhjal ning võeti kasutusele 1930. aastatel Briti koloniaaladministratsiooni poolt. See on tänapäeva hausa keele ametlik kirjasüsteem.[4]

A a B b Ɓ ɓ C c D d Ɗ ɗ E e F f G g H h I i J j K k Ƙ ƙ L l
/a/ /b/ /ɓ/ /tʃ/ /d/ /ɗ/ /e/ /ɸ/ /ɡ/ /h/ /i/ /(d)ʒ/ /k/ /kʼ/ /l/
M m N n O o R r S s Sh sh T t Ts ts U u W w Y y Ƴ ƴ Z z ʼ
/m/ /n/ /o/ /r/, /ɽ/ /s/ /ʃ/ /t/ /(t)sʼ/ /u/ /w/ /j/ /ʔʲ/ /z/ /ʔ/


2) Ajami - araabia tähestik, mis on olnud kasutusel alates 17. sajandist. Sellel puudub standardne kasutussüsteem. Tänapäeval kasutatakse seda peamiselt luuletuste kirjutamiseks, samuti mõnedes raamatutes ja vähemalt ühes ajalehes.[5]


3) Braille ehk pimedate kiri - põhineb ingliskeelsel Braille kirjal.

Lisaks standardsele Braille ladina tähestikule on olemas järgmised tähed: Braille Q.svg kw, Braille SH.svg sh, Braille ST.svg ts, Braille Ë.svg ɗ (moodustatud ingliskeelsete q, sh, st, ed põhjal) ning kolm tuletatud tähte:[6]

Lähtetäht: Braille B2.svg
b
Braille K.svg
k
Braille Y.svg
y
Tuletatud täht: Braille Semicolon.svg
ɓ
Braille DecimalPoint.svg
ƙ
Braille AND.svg
ƴ

Grammatilised kategooriad[7][muuda | redigeeri lähteteksti]

Käändsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hausa keele noomenites eristatakse ainsust ja mitmust. Mitmuse moodustamine toimub järgmiste võtete abil:

1) a-lõpulistel sõnadel:

  • foneemi a asemel on diftongid ai, oi või foneem u: albassa-albassai (sibul-sibulad);
  • sõnale lisatakse partiklid -ne, -ki, -naki või -ye: oba-obane (isa-isad), gona-gonaki (farm-farmid), kwana-kwanaki (päev-päevad), uwa-uwaye (ema-emad);
  • a jäetakse välja ning toimub viimase silbi ebareeglipärane reduplikatsioon: danga-dangogi (aed-aiad), yasa-yasosi (sõrm-sõrmed), kofa-kofofi (uks-uksed);
  • a ärajätmine ning -una lisamine tüvele: kataruka-katarukuna (sild-sillad), riga-riguna (jope-joped).

2) ainsuses toimub e-ga lõppevatel sõnadel kas viimase silbi reduplikatsioon või viimase vokaali ärajätmine ning silbi -aye lisamine: wake-wakeke (uba-oad), fure-furaye (õis-õied).

3) i-lõpulistel sõnadel:

  • i asemel on a, ai või are: aboki-abokai (sõber-sõbrad), wuri-wurare (koht-kohad), marari-marare (orb-orvud);
  • i ärajätmine ning -una lisamine tüvele: daki-dakuna (kodu-kodud);
  • i ärajätmine ning -aye lisamine tüvele: kifi-kifaye (kala-kalad).

4) o-lõpulistel sõnadel:

  • o asemel on a või i: yaro-yara (poiss-poisid), bako-baki (võõras-võõrad);
  • o ärajätmine ning -aye lisamine tüvele: berdo-berdaye (tuvi-tuvid);
  • o ärajätmine ning -anu või -unu lisamine tüvele: ido-idanu (silm-silmad), sanfo-sanfuna (korv-korvid);
  • -ni või -ri lisamine tüvele: kafo-kafoni (sarv-sarved).

5) u-lõpulistele sõnadele lisatakse -a või -na: hanu-hanua (käsi-käed), rumbu-rumbuna (hoidla-hoidlad).

Sugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hausa keeles on olemas mees- ja naissugu, kusjuures seda märgitakse ainult ainsuses. Sugude eristamiseks ning väljendamiseks on järgmised võimalused:

1) Erinevate sõnade kasutamine: oba (isa) - uwa (ema), mutum (mees) - matše (naine);

2) Lisasõnade kasutamine (miši või namiši - mees, matše - naine): da namiši (meeslaps=poiss), dia matše (naislaps=tüdruk);

3) Erinevad sõnalõpud: naissoost substantiividel on tavaliselt lõpp -a, meessoost nimisõnadel võib lõpus olla ükskõik milline vokaal, nt sariki (kuningas) - saraunia (kuninganna).

Adjektiivid ühilduvad nimisõnaga soos ja arvus.

Kääne[muuda | redigeeri lähteteksti]

On olemas ainult genitiivi kääne, mida väljendatakse partiklite lisamisega – na (meessugu), ta (naissugu):

Riga ta Abbega (Abbega jope)

Kwara na šinkaffa (riisitera)

Kiire häälduse tõttu võib vokaal a ühendis na ära kaduda ning genitiivile osutab kahe substantiivi vahel paiknev üksik n:

Suna-n-yaro (poisi nimi)

Tegusõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hausa keele verbid markeerivad viit aega - aorist (indefiniitne minevik), imperfekt, olevik, perfekt, tulevik. Olevik, perfekt ja tulevik esinevad kahes vormis: finiitses vormis ning partitsiibi vormis.

Aegade moodustamiseks kasutatakse verbaalpronoomeneid, mis paiknevad verbi ees ning koosnevad subjekti pronoomenitest ning aega määravatest sufiksitest. Verbaalpronoomenitel on kaks vormi: empaatiline e subjektiivne ja tavaline e objektiivne.

Järgmises tabelis on välja toodud hausa keele verbaalpronoomenid. Aoristi puhul on esiteks antud tavaline vorm ning sulgudes empaatiline vorm. Teiste aegade empaatilised vormid saab moodustada vastavate partiklite lisamisega tavalise vormi ette. Oleviku, perfekti ning tuleviku puhul on esimesena antud finiitne vorm ning sulgudes partitsiibi vorm.

Pronoomenid Aorist Imperfekt Olevik Perfekt Tulevik
Mina na (nina) na ni ke (nina) nina (nika) ni/ni-i (zani)
Sina (meessugu) ka (kaika) ka ka ke (kana) kaka (kanka) ka/ka-a (zaka)
Sina (naissugu) ki (ke ki) kin ki ke (kina) kika (kinka) ki/ki-i (zaki)
Tema (meessugu) ya (ši ya) ya ši ke (šina) šika (šinka) ši/ši-i (zaši)
Tema (naissugu) ta (ita ta) ta ta ke (tana) taka (tanka) ta/ta-a (zata)
Meie mu (mu mu) mun mu ke (muna) muka (munka) mu/mu-u (zamu)
Teie ku (ku ku) kun ku ke (kuna) kuka (kunka) ku/ku-u (zaku)
Nemad su (su su) sun su ke (suna) suka (sunka) su/su-u (zasu)
Prefiksid passiivis a an ake (ana) aka (anka) a

Olevikus tähistavad aega peale subjekti pronoomenite veel partikkel -na, abiverb ke ning verbile liituv silp -wa (nt Mi kana-kaowa - Mida sa tood?).

Kõneviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käskiv kõneviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käskivat kõneviisi märgitakse personaalpronoomenite lisamisega enne verbivormi: ka-taffi (m) - 'sina mine', ku-taffi - 'teie minge'. Eitust väljendatakse ba kordusega: ba ka-taffi ba - 'sina ära mine'.

Tingiv kõneviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tingivat kõneviisi väljendatakse sidesõnade kadan ja en lisamisega (tähenduses 'kui').

Sõnajärg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hausa keel kasutab sõnajärge Subjekt-Verb-Objekt (SVO),[1] mis on teine kõige levinum sõnajärjetüüp maailmas. Morfoloogilise tehnika poolest kuulub hausa keel aglutinatiivsete keelte hulka.[8]

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hausa keele arvsõnad ühest kümneni:[9]

üks – daya

kaks – biyu a

kolm – uku

neli – huɗu

viis – biyar

kuus – shida

seitse – bakwai

kaheksa – takwas

üheksa – tara

kümme – goma

Keelenäiteid[10][muuda | redigeeri lähteteksti]

yārṑ fāɗì
poiss PST.3SG.M kukkuma

Poiss kukkus.

mā̀tā-tā tanā̀ dafà àbinci
naine-POSS.1SG.F IPFV.3SG.F tegema söök

Minu naine teeb süüa.

Glossimisel kasutatud lühendid:

  • PST - minevik
  • 3 - kolmas isik
  • SG - singular e ainsus
  • M - meessugu
  • POSS - possessiivne aspekt
  • 1 - esimene isik
  • F - naissugu
  • IPFV - imperfektiivne aspekt

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 The Ethnologue. Hausa, the Language of Nigeria. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
  2. Languages of Africa. Forum on China-Africa Cooperation. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
  3. Hausa language. Encyclopedia Britannica. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
  4. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viite nimega Viki tekst puudub.
  5. Hausa language, alphabets and pronunciation. Omniglot, the Online Encyclopedia of Writing Systems and Languages. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
  6. Nigerian Braille. Wikipedia, the Free Encyclopedia. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
  7. Schön, James Frederick. 1862. Grammar of the Hausa language. London, Church Missionary House. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
  8. Hausa. About World Languages. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
  9. Hausa Numbers. Learn101.org. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)
  10. Examples for language Hausa. The World Atlas of Language Structures Online. Kasutatud 26.10.2013. (inglise keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]