Maa (planeet)

Allikas: Vikipeedia

Maa – pildistatud Apollo 17 pardalt Fotol on Aafrika, Antarktika ja Araabia poolsaar. Pilt on tehtud Kuule suunduvalt kosmoselaevalt Apollo 17 7. detsembril 1972.
Andmeid Maa kohta
Pikem pooltelg	149 597 887 km
Orbiidi ekstsentrilisus	0,0167
Periheel	147 098 074 km
Afeel	152 097 701 km
Tiirlemisperiood	365,256 päeva
Keskmine orbitaalkiirus	29,783 km/s
Suurim orbitaalkiirus	30,287 km/s
Väikseim orbitaalkiirus	29,291 km/s
Kaaslane	1 (Kuu)
Ekvatoriaalne diameeter	12 756,270 km
Polaarne diameeter	12 713,500 km
Maa keskmine diameeter	12 745,591 km
Maa keskmine raadius	6372,795 km
Maaellipsoidi lapikus	1:298,252 747 25
Ekvatoriaalne ümbermõõt	40 075,004 km
Polaarne ümbermõõt	39 940,638 km
Maa keskmine ümbermõõt	40 041,455 km
Pindala	510 065 284,702 km²
Ruumala	1,0832×1012 km³
Mass	5.9736×1024 kg
Atmosfääri mass	5,1×1018 kg
Maailmamere mass	1,4×1021 kg
Maakoore mass	2,5×1022 kg
Maa vahevöö mass	4,05×1024 kg
Maa tuuma mass	1,90×1024 kg
Päikese ja Maa masside suhe	3,329×105
Maa ja Kuu masside suhe	81,303
Keskmine kaugus Päikesest	1,496×108 km
Keskmine kaugus Kuust	3,844×105 km
Tihedus	5,515 g/cm³
Raskuskiirendus ekvaatoril	9,780 m/s²
Esimene kosmiline kiirus	7,9 km/s
Teine kosmiline kiirus	11,186 km/s
Sideeriline pöörlemisperiood	23 h 56 min 4 s
Pöörlemiskiirus ekvaatoril	465,11 m/s
Maa telje kaldenurk	23,439°
Albeedo	0,367
Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal	15°C
Keskmine õhurõhk	101 325 Pa
Maismaa keskmine kõrgus merepinnast	623 meetrit
Maailmamere keskmine sügavus	3,8 km

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu.

Maa on koduks miljonitele liikidele,^[1] sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest.

Sellest ajast on elu Maad tugevalt mõjutanud. Näiteks atmosfääri praegune koostis on väga erinev Maa atmosfääri algsest koostisest, mis sisaldas palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid ei sisaldanud hapnikku. Fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks aeroobse elu. Hapniku aatomeist moodustunud osoonikiht kaitseb Maad Päikeselt lähtuva ultraviolettkiirguse eest, mille tõttu sai elu esinemine võimalikuks ka väljaspool ookeane.

Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu esinemise jaoks hädavajalik tingimus. Teiste teadaolevate planeetide pinnal vesi vedelal kujul ei esine.

Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki ta ei suuda väiksema massi tõttu tõmmata ligi nii palju taevakehi kui Maa. Maal olevad impaktstruktuurid on erosiooni poolt minema uhutud, mattunud setete alla või tektooniliste protsesside käigus hävinenud.

Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Maa tuum on metallilise koostisega. Tuuma siseosa on tahke, välisosa aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese pööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja olemasolu põhjustajaks.

Maa tiirleb ümber Päikese, kulutades ühe tiiru tegemiseks 365,26 päeva ehk ühe aasta. Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega Kuu. Lisaks sellele on inimesed alates 20. sajandi keskelt saatnud Maa orbiidile palju tehiskaaslasi. Lisaks Päikese ümber tiirlemisele pöörleb Maa ka ümber oma telje, tehes ühe pöörde pisut enam kui 23 tunni ja 56 minutiga. Maa telg on orbiidi tasandi ehk ekliptika normaali suhtes kaldus 23,4° võrra. See nurk on aastaaegade põhjustajaks.

Maa on inimese ainsaks koduks. Peale Maa on inimene külastanud ainult Kuud. Inimese valmistatud kosmoseaparaadid on uurinud kõiki Päikesesüsteemi planeete ning mõned neist on praeguseks jõudnud planeetidest kaugemale, kandes endaga teistele hüpoteetilistele intelligentsetele olenditele mõeldud sõnumeid inimtsivilisatsiooni kohta.

Sisukord 1 Mõõtmed 2 Kuju 3 Energia 4 Mass ja tihedus 5 Siseehitus 6 Koostis 7 Liikumine 7.1 Päikesesüsteemi liikumine 7.2 Galaktika liikumine 7.3 Tiirlemine 7.4 Pöörlemine 8 Temperatuur 9 Vanus 10 Faasid 11 Elu 12 Viited 13 Vaata ka 14 Välislingid

[redigeeri] Mõõtmed

Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa-tüüpi Päikesesüsteemi planeetide seas on Maa suurim.

Maa ümbermõõt on piki ekvaatorit 40 075,004 km, üle pooluste 39 940,638 km. Nende kahe ümbermõõdu vahe on 67,183 km.

Maa diameeter (läbimõõt) on ekvaatoritasandil 12 756,270, poolusi läbival sirgel 12 713,500 km. Nende diameetrite vahe on 42,77 km.

Maa kogupindala on 510 065 284,702 km².

Maa ruumala on 1 083 230 000 000 km³.

Maa ekvatoriaalraadius on 6378,135 km.

Maa polaarraadius on 6356,750 km.

Maa keskmine raadius 6372,795 km

Maa ruumalaga sfääri raadius oleks 6371,005 076 123 km. (Seda nimetatakse Maa keskmiseks raadiuseks.)

Maa pinnast on ligikaudu 71% kaetud ookeani ning 29% maismaaga.

Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km.

[redigeeri] Kuju

 Pikemalt artiklis Maa kuju

Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju geoid, kuid see teeks arvutused liiga keeruliseks. Geoidi asemel kasutatakse tavaliselt pöördellipsoidi (lapikusega 1:298,252 747 25). Maa kuju näitlikustamiseks on teda võrreldud muuhulgas sidruni, tomati, õuna ja kartuliga.

[redigeeri] Energia

• Päikeselt ühe ööpäeva jooksul saadud energia on 1,49×10²² J.
• Geotermiline energia, mis jõuab ühe aasta jooksul Maa pinnale, on 10²¹ J.

[redigeeri] Mass ja tihedus

Maa ligikaudne mass on 5,9742×10²⁴ kg ehk 5,9742×10²¹ tonni.

• Maa atmosfääri mass on 5,1×10¹⁸ kg.
• Jää mass on 25...30×10¹⁸ kg.
• Ookeanide mass on 1,4×10²¹ kg.
• Maakoore mass 2,5×10²² kg.
• Vahevöö mass on 4,05×10²⁴ kg.
• Maa tuuma mass 1,90×10²⁴ kg.

Maa on Kuust ligikaudu 81 korda massiivsem, kuid Päikesest 33 000 korda kergem.

Keskmine tihedus on 5,5 g/cm³. Seega on Maa keskmine tihedus vee tihedusest 5,5 korda suurem.

[redigeeri] Siseehitus

Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel. Seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis, kui lainete levimiskeskkonna omadused muutuvad. Muutuvaks omaduseks võib olla koostis (mineraloogiline ja kivimiline), mineraalide kristallstruktuur või mõlemad korraga. Seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt ühtlaselt. Näiteks suureneb see vahevöös sügavuse suurenedes, sest sügavamad vahevöö osad on tihedamad. Lisaks ühtlasele muutumisele esinevad Maa sisemuses ka teravamad piirpinnad, kus seismiliste lainete kiirus muutub väga äkki olulisel määral. Sellised piirpinnad ongi aluseks Maa siseehituse jagamisel erinevateks üksusteks.

Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke kivimiline kest, mille alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovičići eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S-lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal.

Maakoorest eristatakse litosfääri, mis on oluline mõiste laamtektoonika seisukohalt. Litosfäär hõlmab Maa ülemise kihi 50...300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks on astenosfääri ülemine pind. 660 kilomeetri sügavuses toimub viimane oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses enne vahevöö ja välistuuma piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üle- ning alavahevööks. Vahevöö alaosas on D"-kiht, mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220...250 kilomeetrit kõrgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus sügavuse suurenedes ei muutu.

[redigeeri] Koostis

Levinuimad Maad moodustavad keemilised elemendid on:

• Raud 34,6% (massiprotsent)
• Hapnik 29,5%
• Räni 15,2%
• Magneesium 12,7%
• Nikkel 2,4%
• Väävel 1,9%

Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas. Maakoor koosneb aga kergemaist elementidest:

• Hapnik 46%
• Räni 28%
• Alumiinium 8%
• Raud 5%
• Kaltsium 4%
• Naatrium 3%
• Kaalium 3%
• Magneesium 2%

Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad kõik enamlevinud mineraalid ja kivimid.

[redigeeri] Liikumine

[redigeeri] Päikesesüsteemi liikumine

Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole.

[redigeeri] Galaktika liikumine

Galaktika tervikuna liigub aga Lõvi tähtkuju suunas kiirusega umbes 600 km/s.

[redigeeri] Tiirlemine

Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s).

Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel.

[redigeeri] Pöörlemine

Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn täheööpäev). Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks lumikate) paigutub Maa pinnal ümber. Peamiselt loodete mõjul pikeneb täheööpäev sajandis 0,0016 s võrra.

[redigeeri] Temperatuur

Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on –89,6° C.

[redigeeri] Vanus

Maa vanus on hinnangute kohaselt 4,55±0,05 miljardit aastat.

[redigeeri] Faasid

Kuult ja kosmoselaevadelt saab vaadelda Maa faase, mis sarnanevad Kuu faasidega.

[redigeeri] Elu

Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu (kui mitte arvestada inimtegevust väljaspool Maad). Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus.

Seni vanimad (ja vaieldavad) märgid elust (kivistunud sinivetikad) on 3,5 miljardit aastat vanad. Need leiti Lääne-Austraalia kivimites. 3,9 miljardi aasta vanusest Gröönimaa settekivimist on leitud süsiniku isotoopide omavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogilisele ainevahetusele. Seega võis elu eksisteerida juba siis.

Elul on olnud Maale suur mõju. Et elu on tootnud hapnikku, siis on atmosfääri koostis muutunud. Taimed on Maa albeedot ning sellega ühtlasi energiabilanssi radikaalselt muutnud.

[redigeeri] Viited

[redigeeri] Vaata ka

• Geokronoloogiline skaala

[redigeeri] Välislingid

• Maa asukoht süsteemis
• Elu Maal võis alata juba 4,4 miljardi aasta eest. Forte 21. mai 2009

Päikesesüsteem
Planeedid:	Merkuur | Veenus | Maa | Marss | Jupiter | Saturn | Uraan | Neptuun
Kääbusplaneedid:	Ceres | Pluuto | Eris | Haumea | Makemake
Muud:	Päike | Kuu | Asteroidid | Komeedid | Kuiperi vöö | Öpiku-Oorti pilv
Vaata ka:	Taevakehad | Päikesesüsteemi objektide loend | Astronoomia mõisteid