Hõim

Allikas: Vikipeedia

Hõim on rahvast väiksem etniline üksus, mille liikmeid ühendavad keel, kultuur ja päritolu. Näiteks võib ütelda, et muistse vabadusvõitluse aegu kuulusid eestlaste ehk eesti rahva hulka saarlased, ugalased jts hõimud. Samas on hõimu ja väikerahva vaheline piir hägus, seepärast võidakse sama inimrühma vahel nimetada nii rahvaks kui ka hõimuks. Nii on eesti keeles traditsiooniliselt kõneldud indiaani hõimudest, ehkki neid võib vaadelda ka rahvastena.

Tavaliselt kõneldakse hõimudest riikide eelses või välises kontekstis. Mõnel pool on hõimud moodustanud hõimuliite, sugulashõimude või ka eri päritolu hõimude poliitilisi ühendusi. Üks võimalik, ehkki tänapäeva teaduse seisukohalt vananenud käsitlus on, et mingi maa-ala elanikkonna killustumine hõimudeks on rahva või rahvuse väljakujunemise ehk etnogeneesi varane staadium ühiskonna arengus.