Nama keel

Allikas: Vikipeedia
Nama keel (Khoekhoegowab)
Kõneldakse Namiibia Namiibia
Lõuna-Aafrika Vabariik Lõuna-Aafrika Vabariik
Botswana Botswana
Piirkonnad Oranje jõe piirkond, Namakwaland
Kokku kõnelejaid 251 000 [1]
Keelesugulus khoisani keeled
 keskkhoisani keeled
  nama keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Namiibia Namiibia
Keelekoodid
ISO 639-3 naq
Nama keele leviala Namiibias
Nama keele leviala Namiibias

Nama keel, Khoekhoegowab (endise nimetusega hotentoti või damara keel, mõnedes allikates[2] khoekhoe keel) kuulub khoisani keelkonda keskkhoisani keelte hulka [3]. Seda kõneldakse Namiibias, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Botswanas[1]. Nama keeles on kasutusel ladina kiri.[1]

Nama keele rääkijaid on 251 100: Namiibias räägib seda keelt 200 000 inimest, Lõuna-Aafrika Vabariigis 50 900 ja Botswanas 200 inimest.[1] Nendes riikides räägitakse nama keelt enim Oranje jõe ja Namakwalandi piirkonnas [1]. Nama keel on oma rääkijate arvu poolest khoisani keelte seas üks elujõulisemaid.[4]

Nama keel on Namiibia riigikeel.[1] Nama keelt õpetatakse alg- ja põhikoolides, Namiibia Ülikoolis on seda keelt võimalik õppida doktoriõppe tasandini; loodud on namakeelsed raadiosaated, grammatika ning välja antud sõnaraamatuid. Piibel on nama keelde tõlgitud 1966. aastal. Keel on kasutusel ka asjaajamiskeelena.[1]

Nama keelel on neli dialekti: kesk-damara, damara, namidama ja sesfonteini damara.[1]

Fonoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nama keelele on iseloomulikud oraalse ehk suus tekitatud õhuvooluga ingressiivsed (sissehingamisel moodustatavad) konsonandidimihäälikud. Need on ainulaadsed, esinedes vaid Namiibia ja Lõuna-Aafrika khoisani keeltes, millest viimaste hulka nama keel kuulub.[5]

Nama keeles on 5 vokaali: /i e a o u/, millest kolmel, /ĩ ã ũ/, esineb ninahääliku allofoon. /a/ hääldub [ə] -na enne /i/ -d või /u/ -d.</ref name=Haacke/>

Konsonante on 31, nende hulgas 20 imihäälikut.[6]

Egressiivsed konsonandid (õhk voolab heli tekitamisel väljapoole):[6]

Bilabiaalsed Alveolaarsed Velaarsed Glotaalsed
Nasaalid m n
Plosiivid p ~ β t ~ ɾ k ʔ
Afrikaadid t͜sʰ k͜xʰ
Frikatiivid s x h

Imihäälikud:[6]

Afrikaadid "Teravad" imihäälikud Ortograafia
standardkuju
Dentaalsed Lateraalsed Alveolaarsed Palataalsed
Klusiilid ǀ ǁ ǃ ǂ ǃg
Nasaalid ᵑǀ ᵑǁ ᵑǃ ᵑǂ ǃn
Hõngushäälikud ᵑ̊ǀʰ ᵑ̊ǁʰ ᵑ̊ǃʰ ᵑ̊ǂʰ ǃh
Glotaalnasaalid ᵑ̊ǀˀ ᵑ̊ǁˀ ᵑ̊ǃˀ ᵑ̊ǂˀ ǃ
Frikatiivid ǀ͡χ ǁ͡χ ǃ͡χ ǂ͡χ ǃkh

Nama keel kuulub toonikeelte hulka, st intonatsioonierinevused eristavad sõnade tähendusi.[7] Nama keelest on neli distinktiivset tooni /a̋, á, à, ȁ/. Kõrge toon hääldub kõrgemalt, esinedes kõrgetel vokaalidel (/í, ú/ või nasaalidel /ń, ḿ/) kui keskkõrgetel või madalatel (/é, á, ó/).[6]

Diakriitikud:[8]

á – tõusev toon

a – muutumatu toon

à – langev toon

ā – pikendatud häälik

ã – nasaal e ninahäälik

ä – eraldab vokaali diftongist e täishäälikuühendist


Rõhk asub enamasti esimesel silbil.[9]

Ortograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nama keele tund

Nama keeles on kasutatud erinevaid ortograafiavariante. Kõige levinuma kohaselt kasutatakse konsonante b, d, g madala tooniga sõnades ja p, t, k kõrgema tooniga sõnades. W esineb ainult vokaalide vahel ja vastavalt tonaalsusele võib seda asendada b või p.[9]

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nama keeles esineb keeletes kõige laiemalt levinud sõnajärje tüüp: subjet-objekt-verb (SOV).[10] Keeles on kolm sugu: meessugu, naissugu ja kesksugu. Mees- ja naissoost sõnadel esineb ainsus, duaal (kaksus) ja mitmus, ent kesksoost sõnadel saab esineda ainult ainsus ja mitmus.[10]

Üldstruktuurilt on nama keel sünteetiline: paljud sõnad koosnevad lauses mitmest morfeemisttüvimorfeemist ja muutemorfeemidest (aglutinatsioon).[11] Nama keel on flektiivne, st sõnad esinevad mitmesugustes käänetes ja pööretes: seal on palju tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone.[12]

Keelenäiteid[muuda | redigeeri lähteteksti]

’áop ke ǁnã́ãpá mã́ã́
mees kääne seal kauge minevik seisma

Mees seisis seal. [10]

’áop ke ’àríp à mũ̀ũ
mees kääne koer akusatiiv kauge minevik nägema

Mees nägi koera. [10]

Levinud fraase: [13]

ǃGãi tses – Tere päevast!

ǃGãi ǁhoas – Tere hommikust!

ǃGãi ǃhoes – Tere õhtust!

Matisa – Kuidas läheb?

ǃGãise ǃgu re – Head aega!

ǃHaese mugus – Peatse nägemiseni!

Arvsõnu nama keeles: [14]

  • üks - /úí
  • kaks - /ám
  • kolm - !noná
  • neli - hàká
  • viis - kóro
  • kuus - !naní
  • seitse - huu
  • kaheksa - //xáísá
  • üheksa - kxòese
  • kümme – tìsí
  • sada – káí tìsí (otsetõlkes suur kümme)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 The Ethnologue Nama, The Language of Namibia. Kasutatud 17.09.2013
  2. Bernard et al. 2000. Keelteatlas. Maailma keelte päritolu ja areng. Singapur: Koolibri
  3. Eesti Keele Instituut sub nama. Kasutatud 17.09.2013
  4. Encyclopædia Britannica, Khoekhoe languages.Kasutatud 24.10.2013
  5. Austin, P. K. 2009. Tuhat keelt. Elavad, ohustatud ja hääbunud. Tallinn: Koolibri
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 Beach, Douglas M. 1938. The Phonetics of the Hottentot Language. Cambridge: Heffer.
  7. Karlsson. 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus
  8. Omniglot. The Online Encyclopedia of Writing Systems and Languages Khoekhoe (Khoekhoegowab). Kasutatud 24.10.2013
  9. 9,0 9,1 Haacke, Wilfrid. 1999. The Tonology of Khoekhoe (Nama/Damara). Quellen zur Khoisan-Forschung/Research in Khoisan Studies, Bd 16. Cologne: Rüdiger Köppe Verlag
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 The World Atlas of Language Structures Online, Khoekhoe. Kasutatud 24.10.2013
  11. About World Languages Nama. Kasutatud 24.10.2013
  12. Ariste. 1972. Maailma keeled. I Euroopa, Aasia ja Afrika keeled. Tartu.
  13. Hagman, Roy S. 1977. Nama Hottentot Grammar. Language Science Monographs, v 15. Bloomington: Indiana University
  14. Zompist. Numbers in 5020 Languages, sub Nama. Kasutatud 29.10.2013

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]