Suulu keel

Allikas: Vikipeedia
Suulu keel
Kõneldakse Lõuna-Aafrika Vabariik Lõuna-Aafrika Vabariik
Zimbabwe Zimbabwe
Lesotho Lesotho
Malawi Malawi
Svaasimaa Svaasimaa
Mosambiik Mosambiik
Piirkonnad KwaZulu-Natal, Mpumalanga
Kokku kõnelejaid 10,3 miljonit (2006)[1].
Keelesugulus Nigeri-Kordofani hõimkond
  • S-rühm
  • nguni keeled
  • suulu keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Lõuna-Aafrika Vabariik Lõuna-Aafrika Vabariik
Keelekoodid
ISO 639-1 zu
ISO 639-2 zul
ISO 639-3 zul
Suulu keelt kodukeelena kõnelejate osakaal Lõuna-Aafrikas 2011. aastal
Suulu keelt kodukeelena kõnelejate osakaal Lõuna-Aafrikas 2011. aastal

██ 0–20% ██ 20–40% ██ 40–60%

██ 60–80% ██ 80–100%

Suulu keel on bantu keelte hulka kuuluv keel, mis on üks 11 ametlikust Lõuna-Aafrika Vabariigi keelest. Emakeeleks on see umbes 22.7% lõuna-aafriklastele, kuigi rohkem kui pool Lõuna-Aafrika Vabariigi populatsioonist saab sellest aru. Suulu keel on väga sarnane koosa keelega ja neid kahte peetakse vastastikku mõistetavaks.[2] Suulu keel on suurima kõnelejate arvuga keel Lõuna-Aafrika Vabariigis, ületades isegi inglise ja afrikaani keele. Seda kõneldakse enim KwaZulu-Natali ja Mpumalanga provintsides. Suulu keele kõnelejaid leidub veel ka Zimbabwes, Lesothos, Malawis, Svaasimaal ja Mosambiigis. Kõnelejate arv 2006. aasta seisuga on Lõuna-Aafrika Vabariigis 9 980 000 ja see on kasvamas. Kõikides riikides on kõnelejaid kokku 10 349 100. Suulu keel põhineb ladina tähestikul.[1]

Keeleline variatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suulu keeles on mitmeid dialekte, millest järgnevat nelja peetakse peamisteks: Suulu (Suulumaa), Suulu (Natali), Lala ja Qwabe. Suulu keelel põhineb ka üks pidžinkeel, mis kasutab segu suulu, inglise, afrikaani ja teiste Aafrika keelte sõnavaradest.[3]

Häälikusüsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljud silbid lõppevad suulu keeles täishäälikuga ning keeles ei esine kaashäälikuühendit.[4]

Vokaalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suulu keeles on viis vokaali (a, e, i, o, u), mis võivad olla nii pikad kui lühikesed. Kuigi vokaali pikkus võib muuta sõna tähendust, ei märgita seda kirjas.[4]

Konsonandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Imihäälikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Imihäälikuid kasutatakse mitmes Lõuna-Aafrika Vabariigi keeles.[5] Suulu keeles on kolm erinevat imihäälikute artikulatsiooni:

  • c – dentaalne, võrreldav hammaste imemisega ’tsk tsk’ heli tehes
  • q – alveolaarne, võrreldav klaaspudelilt korgi eemaldamisega
  • x – lateraalne, võrreldav hobusele keele naksutamisega

Kõik kolm artikulatsiooni sisaldavad omakorda viit erinevat imihäälikut, mis on kas helilised, nasaalsed või hõngushäälikud. Kokku on seega suulu keeles 15 erinevat imihäälikut.[5]

Kähiseva häälega hääldatud konsonandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kähisevate konsonantide esile toomisel on häälepaelad vibreerimise ajal rohkem avatud, nii et õhk nende vahelt välja pääseb. Sellise hääldusviisiga käib kaasas kuuldav heli.[4] Suulu keeles on kähisevad konsonandid näiteks /bʱ/ ja /dʱ/.

Implosiivsed konsonandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Implosiivsed konsonandid erinevad tavalistest sulghäälikutest sellel määral, et õhku hingatakse hääldamise ajal sisse, mitte välja.[4] Suulu keeles on selliseks konsonandiks bilabiaalne /ɓ/. Kirjapildis oleks see b.

Ejektiivid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ejektiivid on helitud konsonandid, mis tuuakse esile, kui hääliku hääldamisel suletakse ka samaaegselt häälepilu. Õhusurve suus paisub ja kui heli lahti lastakse, siis käib sellega kaasas märgatav õhupahvak.
Suulu keeles /t’/ /k’/ ja /p’/. Ejektiivi tunnus on ülakoma otse foneemi järel.[4]

Konsonantfoneemide tabel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bilabiaalne Labiodentaalne Dentaalne Lateraalne (Post)alveolaarne Postalveolaarne/
palataalne
Velaarne Larüngaalne
Imihäälikud helitu kǀ (c) kǁ (x) kǃ (q)
helitu
kähiseva häälega
kǀʰ (ch) kǁʰ (xh) kǃʰ (qh)
heliline
kähiseva häälega
gǀʱ (gc) gǁʱ (gx) g!ʱ (gq)
heliline nasaalne ŋǀ (nc) ŋǁ (nx) ŋ! (nq)
heliline nasaalne
kähiseva häälega
ŋǀʱ (ngc) ŋǁʱ (ngx) ŋ!ʱ (ngq)
Klusiilid helitu ejektiiv p’ (p) t’ (t) cʼ (ty) k’ (k) '
helitu hõngushäälik pʰ (ph) tʰ (th) cʰ (tyh) kʰ (kh)
heliline
kähiseva häälega
bʱ (bh) dʱ (d) ɟʱ (dy) gʱ (g)
implosiivne ɓ (b)
Frikatiivid helitu f (f) s (s) ɬ (hl) ʃ (sh) x (rh) h (h)
heliline
kähiseva häälega
vʱ (v) zʱ (z) ɮ (dl) ɣ̈ (gr) ɦ (hh)
Afrikaadid helitu ejektiiv ts’ (ts) tʃ‘ (tsh) kx’ (kr)
helitu hõngushäälik tsʰ (ths) ʧʰ (thsh)
heliline
kähiseva häälega
ʤʱ (j)
Nasaalid heliline m (m) n (n) ɲ (ny) ŋ (n’)
heliline
kähiseva häälega
mʱ (mh) nʱ (nh) ɲʱ (nyh)
Poolvokaalid heliline w (w) l (l) y (y)
heliline
kähiseva häälega
wʱ (wh) lʱ (lh) yʱ (yh)

Sulgudes on märgitud foneemide kirjapilt. Häälikud ise on välja toodud IPAs.

Toon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nagu suurem osa bantu keeltest, kuulub ka suulu keel toonikeelte alla. See tähendab, et mõned sõnad – kuigi samamoodi kirjutatud – saavad erineva tähenduse vastavalt kõneleja toonile. Näiteks sõnad "preester" ja "õpetaja" kirjutatakse suulu keeles mõlemad umfundisi ja nende erinevust saab väljendada ainult tooniga. Vaikimisi kasutatakse madalat tooni, kuigi häälikud võivad omada nii kõrget kui ka langevat tooni. Suulu keel kasutab ka sõnatooni – toon ei sõltu sellest, kui palju silpe sõnas on. Suulu keele substantiividel on neli erinevat toonimustrit, verbidel kaks.[6]

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suulu keel on morfoloogiliselt aglutineeriv keel.[5] Keele sõnavaras on üsna palju laensõnu teistest keelest nagu inglise ja afrikaani.[7]

Nimisõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suulu keele nimisõnad koosnevad kahest olulisest osast – tüvest ja prefiksist. Prefiksite põhjal jaotatakse nimisõnad viieteistkümnesse erinevasse klassi eelkõige nende grammatilise käitumise järgi, aga ka semantiliste omaduste järgi. On olemas klassid inimeste, loomade, taimede jm kohta, kuigi mitte kõiki substantiiviklasse ei saa nii täpselt liigitada. Klasse saab liigitada paaridesse nende binaarse opositsiooni põhjal (ainsus – mitmus). Nt moodustavad klass 1a ja 2a paari. Klass 1a kasutab prefiksit u-, klass 2a aga prefiksit o-. Sõna isa kuulub klassi 1a ja selleks, et sellest mitmust moodustada tuleb vahetada sõna ees olevat prefiksit järgnevalt:

Ainsus Tõlge Mitmus Tõlge
Ubaba isa Obaba isad

Vastavalt sellele, millisesse klassi kuulub nimisõna, valitakse ta teised lauseosad – verbid, adjektiivid jne – samast klassist.[5] Suulu keeles pole definiitseid artikleid.[4]

Verbid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suulu keele verbidele lisandub mitmeid morfeeme, nagu näiteks:

  • subjekti märkiv prefiks
  • ajamorfeem, mis määrab mineviku, tuleviku vms
  • objekti märkiv prefiks
  • sufiks, mis näitab erinevaid verbi omadusi nagu näiteks modaalsus

Verbile lisanduv sufiks on peaaegu alati olemas, ülejäänud morfeemide lisandumine sõltub lause eesmärgist ja funktsioonist.[5]
Verbitüved võivad olla väga lühikesed, ka ühetähelised. Mõned näited:

-w- kukkuma
-dl- sööma
-siz- aitama

Lisades erinevaid sufikseid, muutub ka tähendus:

-enz- tegema
-enzan- midagi koos tegema
-enzel- kellegi jaoks midagi tegema
-enzis- panema kedagi midagi tegema

Süntaks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõnajärg on suulu keeles subjekt-verb-objekt (SVO). Kui objekt võib esineda lauses eraldi sõnana, siis subjekt on alati verbi ees prefiksina, välja arvatud juhtudel, kus tahetakse subjekti eriliselt rõhutada.[5] Näide subjekti märkivast prefiksist si- ja pronoomenist thina (mõlemad tähendavad "meie"):

Sihamba manje. Me lähme nüüd.
Thina sihamba manje. Meie lähme nüüd.

Põhiarvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suulu põhiarvsõnad ühest kümneni[8] :

Üks kunye
Kaks kubili
Kolm kuthathu
Neli kune
Viis kuhlanu
Kuus isithupha
Seitse isikhomisa
Kaheksa isishiyagalombili
Üheksa isishiyagalolunye
Kümme ishumi

Sõrmedel loendamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Emakeelena suulu keelt kõnelevad inimesed loendavad sõrmedel, alustades vasaku käe väikesest sõrmest ja liikudes järjest parema käe pöidlani ning sealt edasi väikese sõrmeni. Numbrid kuuest üheksani on omapärase etümoloogilise taustaga: number kuus, isithupha, tähendab "pöial"; number seitse, isikhomisa, tähendab "see, mis nimetab"; kaheksa ehk isishiyagalombili tähendab "kaks on järel" ja lõpuks üheksa, isishiyagalolunye, tähendab "üks on järel".[8]

Keelenäited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ubusuku obuhle namaphupho amamnandi!
Head ööd ja ilusaid unenägusid!

Halala ngosuku lokuzalwa!
Palju õnne sünnipäevaks!

Ngubani igama lakho?
Mis on su nimi? [9]

Lisaks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suulu keele pronoomenisüsteem ei võimalda viisakuse väljendamist nagu paljud Euroopa keeled.[10] Lokatiivseid demonstratiive on suulu keeles kolm – siin, seal ja seal kaugemal (vastavalt lo, lowo, lowaya). Väljendite "see on siin", "see on seal" ja "see on seal kaugemal" kasutamine on komplitseeritum, sest iga kolme väljendi kasutamisel on 14 erinevat viisi, mis sõltuvad sellest, mis substantiiviklassi sõna kuulub jm. Kokku on suulu keeles seega 42 erinevat moodust, millega väljendada erinevaid kohasuhteid.[11]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Zulu - Ethnologue. Kasutatud oktoober, 2013. (inglise keeles)
  2. ZULU - South African Language Zulu. Kasutatud oktoober, 2013. (inglise keeles)
  3. UCLA Language Materials Project. Kasutatud oktoober, 2013. (inglise keeles)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Zulu - About World Languages. Kasutatud oktoober, 2013. (inglise keeles)
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Zulu language - Community Memory. Kasutatud oktoober, 2013. (inglise keeles)
  6. Rycroft, David K. 1980. "The Depression Feature in Nguni Languages and Its Interaction with Tone", Communication No. 8. Department of African Languages, Rhodes University, Grahamstown
  7. Zulu language - Encyclopedia Britannica. Kasutatud oktoober, 2013. (inglise keeles)
  8. 8,0 8,1 Zulu numbers - Of Languages and Numbers. Kasutatud november, 2013. (inglise keeles)
  9. Zulu Phrases and Common Sentences - Linguanaut. Kasutatud oktoober, 2013. (inglise keeles)
  10. WALS Online - Zulu language. Kasutatud oktoober, 2013. (inglise keeles)
  11. Locative Demonstrative Copulatives - White Zulu. Kasutatud oktoober, 2013. (inglise keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]