Kongo Demokraatlik Vabariik
| Kongo Demokraatlik Vabariik
prantsuse République démocratique du Congo |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Debout Kongolaise | ||||
| Pealinn | Kinshasa | ||||
| Pindala | 2 345 410 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | prantsuse | ||||
| Rahvaarv | 65 752 000 (2007) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 28 in/km² | ||||
| President | Joseph Kabila | ||||
| Peaminister | Augustin Matata Ponyo | ||||
| Iseseisvus | 30. juuni 1960 | ||||
| SKT | 42,74 mld. $ (2004) | ||||
| SKT elaniku kohta | 700 $ (2004) | ||||
| Rahaühik | frank (CDF) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +1 kuni +2 | ||||
| Tippdomeen | .cd | ||||
| ROK-i kood | COD | ||||
| Telefonikood | 243 | ||||
Kongo Demokraatlik Vabariik on riik Kesk-Aafrikas. 1908–1960 kandis nime Belgia Kongo, 1971–1997 Zaire (eesti keeles ka Sair). Kongo DV piirneb Kongo Vabariigi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Lõuna-Sudaani, Uganda, Rwanda, Burundi, Tansaania, Sambia ja Angolaga.
Sisukord |
Ajalugu [muuda]
Kongo alal asunud Kongo kuningriik tegeles aktiivse orjakaubandusega portugallastega. Kongo territooriumi uuris esimese eurooplasena Henry Morton Stanley. Berliini konverentsil 1885. aastal tunnistati Kongo Belgia kuninga Léopold II eraomandiks (Kongo Riik). Tema valitsuse all toimus Kongos genotsiid, mille käigus tapeti 3–10 miljonit inimest. 1908. aastal, kui Kongos toime pandud metsikused olid paljastatud, võttis Belgia valitsus Kongo enda haldusesse ja Kongost sai Belgia asumaa. 1960. aastal sai Kongo iseseisvaks. 24. novembril 1965 tegi Mobutu riigipöörde ja hakkas ise valitsema. 17. mail 1997 kukutati ta Laurent Kabila poolt, kes aga 18. jaanuaril 2001 mõrvati tema enda ihukaitsjate poolt. Uueks presidendiks sai tema poeg Joseph Kabila.
Rahvastik [muuda]
Kongo DV-s elab üle 200 etnilise rühma, suuremad neist on lubad 18%, kongod 16,1%, mongod 13,5%, ruandad 10,3%, asanded 6,1%, bangid ja ngaled 5,8%.
94% elanikest on kristlased, peamiselt roomakatoliiklased (55%).
Haldusjaotus [muuda]
Uue põhiseaduse järgi on riik alates 1. veebruarist 2009 jaotatud 25 provintsiks ja pealinna-alaks:
| Provints | Pealinn | Ametlik keel | |
|---|---|---|---|
| 1. | Kinshasa | Kinshasa | prantsuse, kituba |
| 2. | Kesk-Kongo provints | Matadi | kituba |
| 3. | Kwango provints | Kenge | kituba |
| 4. | Kwilu provints | Kikwit | kituba |
| 5. | Mai-Ndombe provints | Inongo | kituba |
| 6. | Kasai provints | Luebo | luba |
| 7. | Lulua provints | Kananga | luba |
| 8. | Ida-Kasai provints | Mbuji-Mayi | luba |
| 9. | Lomami | Kabinda | luba |
| 10. | Sankuru provints | Lodja | luba |
| 11. | Maniema | Kindu | suahiili |
| 12. | Lõuna-Kivu | Bukavu | suahiili |
| 13. | Põhja-Kivu | Goma | suahiili |
| 14. | Ituri | Bunia | suahiili |
| 15. | Ülem-Wele | Isiro | lingala |
| 16. | Tshopo | Kisangani | suahiili |
| 17. | Alam-Wele | Buta | lingala |
| 18. | Põhja-Ubangi | Gbadolite | lingala |
| 19. | Mongala | Lisala | lingala |
| 20. | Lõuna-Ubangi | Gemena | lingala |
| 21. | Ekvaatoriprovints | Mbandaka | lingala |
| 22. | Tshuapa | Boende | lingala |
| 23. | Tanganyika | Kalemie | suahiili |
| 24. | Ülem-Lomami | Kamina | luba |
| 25. | Lualaba | Kolwezi | suahiili |
| 26. | Ülem-Katanga | Lubumbashi | suahiili |
Majandus [muuda]
Kuigi riigil on ühed Aafrika suurimad maavarade varud, on Kongo DV üks maailma vaesemaid riike. Selle põhjuseks on Mobutu oskamatu majanduspoliitika ja raha kokkuajamine, halb majandamine, korruptsioon ja aastakümnetepikkused relvakokkupõrked. 1990ndate alguses kukkus majandus kokku. Riigis valitses hüperinflatsioon (1994. aastal 7400 %), välisvõlg tõusis rohkem kui 10 miljardi euroni.
2/3 elanikest on hõivatud põllumajanduses.
Maailmapanga igaaastase "Doing Business" raporti kohaselt on Kongo DV halvim riik äri alustamiseks.
Peamised kaubanduspartnerid on Hiina, Belgia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Tšiili, USA, Saksamaa ja India.
Vaata ka [muuda]
Välislingid [muuda]
- Punane Rist: Kongot on tabanud humanitaarkatastroof, ERR, 31. oktoober 2008
- Kaarel Kressa: Kongo karismaatiline sõjapealik – evangelistist mässuline Nkunda, EPL, 8. november 2008
Iseseisvad riigid: Alžeeria | Angola | Benin | Botswana | Burkina Faso | Burundi | Djibouti | Egiptus | Ekvatoriaal-Guinea | Elevandiluurannik | Eritrea | Etioopia | Gabon | Gambia | Ghana | Guinea | Guinea-Bissau | Kamerun | Keenia | Kesk-Aafrika Vabariik | Komoorid | Kongo Vabariik | Kongo Demokraatlik Vabariik | Lesotho | Libeeria | Liibüa | Lõuna-Aafrika Vabariik | Lõuna-Sudaan | Madagaskar | Malawi | Mali | Maroko | Mauritaania | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Niger | Nigeeria | Roheneemesaared | Rwanda | Sambia | São Tomé ja Príncipe | Senegal | Seišellid | Sierra Leone | Somaalia | Sudaan | Svaasimaa | Zimbabwe | Tansaania | Togo | Tšaad | Tuneesia | Uganda
Sõltuvad alad: Briti India ookeani ala | Ceuta | Chafarinase saared | Kanaari saared | Madeira saared | Mayotte | Melilla | Peñón de Alhucemas | Peñón de Vélez de la Gomera | Réunion | Saint Helena
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Edela-Somaalia | Jubaland | Lääne-Sahara | Puntland | Somaalimaa
