Tüügasmadulased

Allikas: Vikipeedia
Tüügasmadulased
Arafura file snake (Acrochordus arafurae) in captivity.jpg
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Roomajad Reptilia
Alamklass: Soomussisalikud Lepidosauria
Selts: Soomuselised Squamata
Alamselts: Maolised Ophidia
Infraselts: Alethinophidia
Ülemsugukond: Acrochordoidea
Sugukond: Tüügasmadulased Acrochordidae
Bonaparte, 1838
Sünonüümid
  • Acrochordina - Bonaparte, 1831
  • Acrochordidae - Bonaparte, 1840
  • Acrochorniens - A.M.C. Duméril, 1853
  • Acrochordidae - Jan, 1863
  • Acrochordinae - Boulenger, 1893
  • Acrochordoidae - McDowell, 1975
  • Acrochordini - Dowling & Duellman, 1978[1]

Tüügasmadulased (Acrochordidae) on maoliste alamseltsi Alethinophidia infraseltsi kuuluv valdavalt veelise eluviisiga madude sugukond.

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüügasmadulaste sugukonda klassifitseeritakse roomajate andmebaasis üksainus maoperekond[2]:

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüügasmadulased elavad Indias, Aasias, Filipiinidel, Suurtel Sunda saartel ja Väikestel Sunda saartel, Uus-Guineas, Põhja-Austraalias. Acrochordus arafurae levila võib piirduda Austraalia ja Uus-Guineaga.

Bioloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seedeelundkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sapipõis asub maksale suhteliselt lähedal.

Vereringe ja hingamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Süda paikneb neil keha keskosas.

Suguküpsus ja paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suguküpsus saabub mõlemast soost madudel 5nda eluaasta paiku. Kuid enamik naisloomi igal aastal ei sünnita.

Isasloomade paariline hemipeenis asub kõhu all saba pool, neid suudavad nad soovi korral kloaagi kaudu välja sopistada. Hemipeenise morfoloogia erineb tüügasmadulaste kolmel liigil märgatavalt (McDowell, 1979).

Kopulatsiooniaktis võivad püüda osaleda üks emasloom ja mitmed isasloomad 1–8, moodustades omamoodi paaritumiskuhja.

Tüügasmadulased on elussünnitajad. Emasloomad poegivad vees. Poegade arv (4 – 40) võib liigiti samuti varieeruda, Acrochordus arafurael 11 – 25 ja Acrochordus granulatusel 1 – 8 poega.

Kinnitamata andmetel võib emaste Acrochordus arafurae sigimisvormiks olla ka partenogenees.[3]

Toitumisahel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüügasmadulased toituvad valdavalt Gobioidea kaladest.

Acrochordus arafurae on saagiks lindudele (Haliaeetus leucogaster) ja (Ephippiorhynchus asiaticus), roomajatele, kaladele ja inimestele.

Geokronoloogiline vanus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väljasurnud liik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. McDiarmid RW, Campbell JA, Touré T. 1999. Snake Species of the World: A Taxonomic and Geographic Reference, vol. 1. Herpetologists' League. 511 lk. ISBN 1-893777-00-6 (seeria). ISBN 1-893777-01-4 (köide).
  2. Peter Uetz & Jakob Hallermann, Acrochordidae Roomajate andmebaas veebiversioon (vaadatud 16.07.2014) (inglise keeles)
  3. Laurie J. Vitt, Janalee P. Caldwell, Herpetology: An Introductory Biology of Amphibians and Reptiles, 4. trükk, lk 612, 2014,ISBN 978 0 12 3869197 Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 30.09.2013) (inglise keeles)
  4. Palaeontologia Electronica, Jason J. 2005. Snakes of the Siwalik Group (Miocene of Pakistan): Systematics and Relationship to Environmental Change, Palaeontologia Electronica 8.köide, nr 1; 18A:33p, 2.5MB veebiversioon (vaadatud 12.09.2013) (inglise keeles)
  5. Kate L. Sanders, Mumpuni, Amir Hamidy, Jason J. Head, David J. Gower, Phylogeny and divergence times of filesnakes (Acrochordus): Inferences from morphology, fossils and three molecular loci, Molecular Phylogenetics and Evolution, 56.köide, nr 3, September 2010, lk 857–867 veebiversioon (vaadatud 12.09.2013) (inglise keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]