Koosa keel

Allikas: Vikipeedia
Koosa keel
Kõneldakse Lõuna-Aafrika Vabariigis
Lesothos
Botswanas
Kokku kõnelejaid 7,8 miljonit (2006) [1]
Keelesugulus Nigeri-Kordofani hõimkond
  • S-rühm
  • nguni keeled
  • koosa keel
Koosa keelt kodukeelena kõnelevate lõuna-aafriklaste osakaal:
Koosa keelt kodukeelena kõnelevate lõuna-aafriklaste osakaal:

██ 0–20% ██ 20–40% ██ 40–60%

██ 60–80%

██ 80–100%

Koosa keel on bantu keelte hulka kuuluv toonikeel, mida kõneldakse Lõuna-Aafrika Vabariigi rannikuäärses Transkei ja KwaZulu-Natal piirkonnas ning ka Botswanas ja Lesothos. Koosa keel kuulub Nigeri-Kordofani hõimkonda, Atlandi keelkonda ja bantu keelte S-rühma nguni alarühma keelte alla. Koosa keele lähimad sugulased on teised nguni keeled:suulu, nbedele ja svaasi keel. Koosa keelt on suuresti mõjutanud kokkupuude khoisani keeltega. Sellest annab tunnistust imihäälikute olemasolu. Arvatakse ka, et ligikaudu 15% koosa keele sõnavarast moodustavad khoisani laenud. Tänapäeval on koosa keel laenanud sõnu ka afrikaani ja inglise keelest. Koosa keel on teine kõige levinum kodune keel Lõuna-Aafrikas, jäädes alla vaid suulu keele. Olles üks üheteistkümnest Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvuskeelest, õpetatakse seda nii sealsetes alg- kui keskkoolides.[2] Lõuna-Aafrika Vabariigis kõneleb seda keelt umbes 7 790 000 inimest (2006). Kokku on aga koosa keele kõnelejaid 7 817 300. [1]

Arvsõnad [3][muuda | redigeeri lähteteksti]

Üks nye
Kaks mbini
Kolm ntathu
Neli ne
Viis hlanu
Kuus thandathu
Seitse sixhenxe
Kaheksa sibhozo
Üheksa sithoba
Kümme shumi

Dialektid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koosa keelel on mitmeid erinevaid dialekte. On eristatud Gealeka, Ndlambe, Gaika (Ncqika), Thembu, Bomvana, Mpondomse (Mpondomisi), Mpondo, Xesibe, Rhathabe, Bhaca, Cele, Hlubi, Mfengu dialekti. [4]

Kiri[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koosa keel kasutab ladina tähestikku. Ladina tähestikul põhinev süsteem koosa keele kirjapanekuks pärineb 19. sajandi algusest kristlikelt misjonäridelt. Keeles kasutatakse ka erinevaid grafeemide kombinatsioone väljendamaks imihäälikuid, mida ladina tähestik märkida ei võimalda. [5]

Häälikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koosa keele vokaalid on a, e, i, o ja u, mis esinevad nii pikalt kui ka lühikeselt, moodustades niimoodi 10 erinevat vokaali. [6] Koosa keel on toonikeel, millel on kaks erinevat foneemilist tooni: kõrge ja madal. Toonist sõltub leksikaalne tähendus. Tavaliselt ei ole kirjapildis tooni märgitud, ent juhul, kui seda on siiski tehtud, näeb see välja nii: a [à], á [á], â [áà], ä [àá]. Pikad vokaalid on foneemilised, aga tavaliselt neid kirjapildis ei märgita. Erandjuhtudeks on tähed â ja ä, mis on tekkinud kahe erineva tooniga vokaali topeldumise teel ning mille tulemusel on moodustunud kaks kontuurtooni (â kõrge-madal =kukkumine, ä madal-kõrge =tõusmine).[6] Koosa keeles on rikkalikult ebatavalisi konsonante. Sellised on näiteks häälduselundite üksteise vastu imemisel tekkivad artikuleeritavad häälikud ehk imihäälikud. Koosa keeles on kasutusel kolm põhilist imihäälikut, mida kirjapildis tähistatakse c-tähega (dentaalne imihäälik), x-tähega (külghäälik) ja q-tähega (hambasombuhäälik). Tooni kirjapildis ei märgita, kuigi sellest sõltub leksikaalne tähendus. Keerukamaid imihäälikuid saab moodustada kombineerides ´c´, ´x´ ja ´q´ häälikut ühe või kahe ninahäälikuga või hääldades imihäälikuid peaaegu üheaegselt ´k´ või ´g´-ga. [7] Kolme põhilisemat imihäälikut saab kuuldavale tuua viiel erineval moel, seega on keeles kokku 15 imihäälikut. Viie dentaalse imihääliku moodustamiseks suunatakse keel vastu hammaste tagakülge. Viie külghääliku moodustamisel osalevad keele küljed. Viit hambasombuhäälikut moodustatakse suunates keeleots vastu suulage. [2]

koosa keele häälikud

Lingvistilised omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koosa keel on aglutineeriv keel, milles on sõnatüvedele liitunud ridamisi prefikseid ja sufikseid. Nagu ka teistes bantu keeltes on ka koosa keele nimisõnad jagatud viieteistkümnesse morfoloogilisse klassi, kus ainsuse ja mitmuse väljendamiseks on kasutusel erinevad prefiksid. Erinevad nimisõnafraasi laiendiliikmed peavad ühilduma vastava nimisõna sooga. Sõnajärg lauses on subjekt-verb-objekt (SVO). Verbid on moodustatud afiksitega, mis märgivad subjekti, objekti, tempust, aspekti ja kõneviisi. Lause erinevad osad peavad ühilduma oma klassis ja arvus. [6]

ukudlala mängima
ukubona nägema
umntwana laps
abantwana lapsed
umntwana uyadlala laps mängib
abantwana bayadlala lapsed mängivad
indoda mees
amadoda mehed
indoda iyambona umntwana mees näeb last
amadoda ayababona abantwana mehed näevad lapsi

Verbidega seotud seaduspärasused[8][muuda | redigeeri lähteteksti]

1. Verbi infinitiiv kannab 15. klassile omast prefiksit (-uku) ja funktsioneerib nagu sellesse klassi kuuluv nimisõna.

  Ukutya: u-ku-tya: suurendussõna  u, prefiks ku, tüvi -tya

2. Ukutya tähendab nii verbi "sööma" kui ka nimisõna "toit". Verbina saab seda pöörata koos teiste verbidega.

  Kukutya oku - see on toit
  Ndiyafuna ukutya – ma tahan süüa

3. Tulevik moodustatakse vormide ukuza (tulema) ja suurendusvormita infinitiivi (vokatiivi) abil.

  Ndiza kuhamba  – ma hakkan kõndima

4. Subjekt ehk tegevuse kandja liitub tegusõnaga enamjaolt kõigis tempustes.

  Ndihamba – mina kõnnin
  Uhambile – sina kõndisid /  tema kõndis ( madal u =sina , kõrge u =tema)
  Sihambe  – me kõnnime

5. Objekt liitub tegusõna olevikuvormi -ya- lõppu.

  Ndiyambona - ma näen teda

6. Kolmanda isiku puhul peavad kõik ühildumised olema vastavuses subjekti ja objekti klassile.

  Bayalubona – nemad (II klass) näevad seda (XI klass)

7. Objekti väljendav morfeem võib olla asetatud infinitiivi keskele.

  Ukulubona – seda nägema (XI klass)

Prefiksid ja nende kasutus [8][muuda | redigeeri lähteteksti]

KLASS PREFIKS KIRJELDUS
I um ainsus, isikulised asesõnad
II aba mitmus I klassi jaoks
Ia u ainsus, isikulised pärisnimed, suguluse mõisted, mõningad isikulised asesõnad ja loomad
IIa oo Ia mitmus
III um ainsus, üksnes mitteisikuline, anatoomiaterminid, puude nimed, mõningad verbidest tuletatud nimisõnad
IV imi III klassi mitmus
V i/ lli ainsus, anatoomiaterminid, nimisõnad konkreetsete isikute või etniliste gruppide kohta, isikulised asesõnad, laensõnad, mõningad loomad
VI ama V klassi mitmus, vedelikud ja abstraktsed nimisõnad
VII isi ainsus, keeled ja kultuurilised traditsioonid, võõrsõnad algustähega "s" , järgarvud, kindlad isikulised asesõnad
VIII izi VII klassi mitmus
IX l, ln, lm ainsus, loomade nimetused, teistest keeltest pärinevad sõnad, mõningad isikulised asesõnad
X li, lin, lzin, lim IX klassi mitmus
XI ulu, u ainsus, kindlad verbidest tuletatud nimisõnad (mitmus on X klass)
XIV ubu mitmuseta ainsuse vormid, kindlad abstraktsed nimisõnad
XV uku/ ukw gerundiumivorm

Asesõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koosa keele asesõnad jagunevad jagunevad neljaks: [8]

1. Absoluutsed asesõnad (Izimelabizo zoqobo)

2. Superlatiivsed asesõnad (Izimelabizo zogxininiso)

3. Possessiivpronoomenid ehk omastavad asesõnad (Izimelabizo zomnini)

4. Demonstratiivpronoomenid ehk näitavad asesõnad (Izimelabizo zokwalatha/zokukhomba/izalathisi/izikhombisi)

Muud huvitavat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Legendaarne Lõuna-Aafrika laulja Miriam Makeba

Esimene koosakeelne trükis anti välja 1834. aastal ning selleks oli koosa keele grammatika. [9] Koosa keelne tõlge Piiblist ilmus 1859. aastal. Esimeseks koosa keelse Piibli tõlkijaks oli osaliselt inglane Henry Hare Dugmore . [6] Alates aastast 1997 koosneb Lõuna-Aafrika Vabariigi hümn erineva päritoluga osistest. Nimelt on selles kombineeritud inglise keelsed sõnad katkenditega hümnidest Nkosi Sikelel' iAfrika (Jumal, õnnista Aafrikat) ja Die Stem van Suid-Afrika (Lõuna-Aafrika kutse). Hümni sõnades on kasutatud viit Lõuna-Aafrika Vabariigis enimkõneldud keelt. Hümni esimene salm on koosakeelne. [6]

Nkosi sikelel' iAfrika Maluphakanyisw' uphondo lwayo.

Tõlge: Jumal, õnnista Aafrikat; Tõusku tema sarv kõrgele.

Lõuna-Aafrika ringhäälinguliidu poolt edastatakse koosakeelseid saateid nii raadiojaamadesse (Umhiobo Wenene FM) kui ka televisiooni. Koosa keeles on avaldatud rohkelt kirjandust ning ilmuvad ajalehed ja ajakirjad. Luuakse ka koosakeelseid filme, näidendeid ja muusikat. Rahvusvaheliselt tuntuimaks koosakeelsete laulude esitajaks on Miriam Makeba, kelle laulud Qongqothwane ja Baxabene Oxamu sisaldavad rohkelt imihäälikuid.[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 The Ethnologue. Xhosa, a language of South Africa. Kasutatud 25.10.2013. (inglise keeles)
  2. 2,0 2,1 2,2 Austin, Peter K. 2009. "Tuhat keelt". «Koolibri»
  3. Wikitravel. Xhosa phrasebook. Kasutatud 25.10.2013. (inglise keeles)
  4. Ethnologue: Languages of the World, 15th Edition (2005) . Languages of South Africa . Kasutatud 25.10.2013. (inglise keeles)
  5. UCLA Language Materials Project. Xhosa Kasutatud 25.10.2013. (inglise keeles)
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Wikipedia, the free encyclopedia. Xhosa language Kasutatud 25.10.2013. (inglise keeles)
  7. Comrie, B. , Matthews, S. , Polinsky, M. 2001. Keelteatlas. Maailma keelte päritolu ja areng. «Koolibri»
  8. 8,0 8,1 8,2 The Kamusi Project. Xhosa Kasutatud 25.10.2013. (inglise keeles)
  9. Xhosa (isiXhosa) Kasutatud 25.10.2013. (inglise keeles)