Osvald Käpp

Allikas: Vikipeedia
Osvald Käpp.jpeg
Olympic flag.svg
Kuld 1928 kergekaal
Europe continents black.svg
Hõbe 1926 kergekaal
Pronks 1927 kergekaal
TinyNorthAmerica.png
Kuld 1929 Kreeka-Rooma
maadlus
Kuld 1930 vabamaadlus
Kuld 1931 vabamaadlus

Osvald Käpp (17. veebruar 1905 Tallinn22. detsember 1995 New York) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Ta tuli 5 korda Eesti, 3 korda Põhja-Ameerika ja 2 korda USA meistriks. Klubi: Tallinna “Kalev”, aastast 1929 “Metropolitan A.A.U.”

Sportimist alustas ta 1920 NMKÜ-s. Esialgu harrastas ta riistvõimlemist ja korvpalli. Maadlema hakkas ta 1923 “Kalevi” kursustel.[1]

Käpp oli 173 cm pikk. Tema tavaline kaal oli 70 kg[2].

Tallinnas töötas ta kompvekivabrikus.[1]

1924[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pariisi olümpiamängude maadlusturniiril 6.10. juulil esindas Eestit 8 maadlejat.[3]

Kreeka-Rooma maadluse sulgkaalus osalesid Voldemar Väli ja Osvald Käpp. Käpp alistas kõigepealt René Rottenfluci (Prantsusmaa) ja siis Jenő Némethi (Ungari), kuid siis kaotas Rasmus Torgensenile (Taani) ja Kalle Anttilale (Soome). Ka Väli alustas võitudega, kuid kaotas 3. ja 4. ringis. Mõlemad jagasid 8.–12. kohta.

Vabamaadluses kaotas Käpp kergekaalus (kuni 66 kg) avaringis Suurbritannia maadlejale George Gardinerile ja langes kohe välja – teise võimaluse said üksnes need, kelle alistaja pälvis kuld- või hõbemedali.

Eduard Pütsep võitis kärbeskaalus kulla, Roman Steinberg sai keskkaalus pronksi. Riikide arvestuses võitis Soome (20) Rootsi (6) ja Eesti (4) ees.[4]

Eesti võitis Tallinnas Läti 21:15.[5]

1925[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käpp tuli Eesti meistriks vabamaadluse kergekaalus.[6]

Esimestel Euroopa meistrivõistlustel Itaalias Milanos Eesti ei osalenud.[7]

1926[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käpp tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis kergekaalus.[6]

Eesti võitis Tallinnas Läti 28:8.[5]

Euroopa meistrivõistlustel Riias osales 6 kaalus 35 sportlast 7 riigist. Täiskoosseisuga olid platsis Eesti, Läti, Saksamaa ja Tšehhoslovakkia, 5 mehega Rootsi ja Ungari, ühega Taani. Esimest korda võis iga riik igas kaalus välja panna ainult 1 sportlase. Tollane maailma parim maadlusmaa Soome jäi protestiks kõrvale.[7]

Kergekaalus osales 6 maadlejat. Käpp seljatas avaringis František Kratochvíli Tšehhoslovakkiast, kuid kaotas teises Mihály Maturale (Ungari) punktidega. Kolmandas ringis favoriidi Harald Petterssoni (Rootsi) vastu oli Käpp ootamatult aktiivne ja teenis punktivõidu. Neljandas ringis jäi ta vabaks; rootslane võitis ungarlase. Kolm meest olid kogunud võrdselt 4 punkti ja omavahel oli surnud ring. Medalid jagati meeste kaalu järgi: I Pettersson, II Käpp, III Matura.[8]

Esimeseks eestlasest Euroopa meistriks maadluses tuli Voldemar Väli sulgkaalus. Ka Rudolf Loo võitis poolraskekaalus hõbemedali. Riikide arvestuses sai Saksamaa 11, Rootsi 9, Eesti 7, Taani, Tšehhoslovakkia ja Ungari 3 punkti, Läti 0.[9]

1927[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käpp tuli Eesti meistriks kreeka-rooma maadluse kergekaalus.[6]

Eesti võitis Prahas Tšehhoslovakkia 8:4.[5]

Euroopa meistrivõistlused toimusid 3.6. novembrini Budapestis Beketovi tsirkuses. Soome boikottis ikka.[9]

Avaringis seljatas Käpp poole minutiga Arthur Nordi Norrast. Teisel päeval oli ta vaba. Kolmandal päeval seljatas ta poolaka Ryszard Błażyca 15. minutil ja võitis punktidega Lajos Keresztesi (Ungari). Finaalis Eduard Sperlingi (Saksamaa) vastu alustas ta samuti hästi ja viis vastase silda, kuid too suutis end välja keerata, tegi vastuvõtte ja 8. minutil seljatas Käpa. I Sperling, II Pettersson, III Käpp.[10]

Voldemar Väli (sulgkaal) võitis, Eduard Pütsep (kärbeskaal) ja Albert Kusnets (keskkaal) said hõbeda ning Osvald Käpp (kergekaal) ja Rudolf Loo (poolraskekaal) pronksi. Kuna raskekaalus Eestil meest väljas polnud, olid kõik meie sportlased medali saanud! Mitteametlikus paremusjärjestuses jagasid Eesti ja Ungari 9 punktiga Rootsi ees esikohta, kuid 2 kulda asetasid Ungari ettepoole.[10]

1928[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käpp tuli Eesti meistriks vabamaadluse kergekeskkaalus.[11]

Eesti võitis Riias Läti 4:2.[5]

Amsterdami olümpiamängudel tuli Osvald Käpp esimeseks Eesti olümpiavõitjaks vabamaadluses. Et Eesti vabamaadluses maavõistlusi ei pidanud ega osalenud Euroopa meistrivõistlustel, siis edu ei loodetud. Ometi võitis Käpp kergekaalus punktidega järjest Carlo Jørgenseni Taanist, Clarence Berrymani USA-st, Charles Pacôme'i Prantsusmaalt ja Birger Nilseni Norrast.[12]

Kreeka-rooma maadluses läks Käpp teist kulda püüdma. Avaringis seljatas ta Piero Postini Itaaliast, teises Harald Petterssoni vastu oli suures ülekaalus, kuid väänas jala[12]. Läbi valu tegi ta matši lõpuni ja sai punktivõidu, kuid ei suutnud turniiri jätkata[12]. Temast võinuks saada esimene Eesti kahekordne olümpiavõitja. Ta saavutas 9.–12. koha[1].

Käpa kullale lisandus Voldemar Väli kuld kreeka-rooma maadluse sulgkaalus ja Albert Kusnetsi pronks kreeka-rooma maadluse keskkaalus. Mitteametlik paremusjärjestus: 1. Soome 18, 2. Rootsi 11, 3. Saksamaa 8, 4. Eesti 7, 5. Šveits 6, 6. Ungari 5, 7. USA 5, 8. Prantsusmaa 4, 9. Kanada 4 jne.[13]

1929[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käpp võitis tugeva turniiri Göteborgis nagu ka Albert Kusnets, kuid Euroopa meistrivõistlustele Saksamaale Dortmundi ei saadetud kedagi.[13]

Ameerikas[muuda | redigeeri lähteteksti]

1929 emigreerus Osvald Käpp Ameerika Ühendriikidesse, kus sai tööd pagarina[1]. 1929 ja 1930 tuli ta USA meistriks kreeka-rooma maadluse kergekeskkaalus. Kaks korda tuli ta nii New Yorgi kui ka USA meistriks vabamaadluses.[2]

Käpp tuli kolmel korral Põhja-Ameerika meistriks: 1929 Kreeka-Rooma ning 1930 ja 1931 vabamaadluses.[1]

1932[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvusvaheline majanduskriis pani Eesti spordi väga raskesse olukorda. Los Angelese olümpiamängudest jäigi Eesti kõrvale. Olulise tõuke selleks otsuseks andis asjaolu, et oma põhialal, kreeka-rooma maadluses jäi Eesti Stockholmis Rootsi-Saksamaa-Ungari-Eesti maavõistlusel viimaseks. Osvald Käpp Eesti kodanikuna esindas Eestit oma käe peal, kandes ise kõik kulud.[2]

Olümpiamängude avatseremoonial kandis Käpp Eesti lippu.[1]

Vabamaadluses osales Käpp kergekaalus. Kuna ta kaalus 70 kg, polnud kaalu mahavõtmisega 66 kiloni probleeme[2]. Sellegipoolest võis see mõjuda võistlusvormile, sest nii Pacôme'ile kui ka Károly Kárpátile Ungarist kaotas ta punktidega ja langes välja[2]. Pacôme'i oli ta Amsterdamis võitnud[2]. Ta sai 6. koha[1]. Pacôme tuli Kárpáti ees olümpiavõitjaks.

Kreeka-rooma maadluses ei hakanud ta kaalu mahavõtmisega jantima ja tegi kaasa kergekeskkaalus. I ringis võitis ta Ercole Gallegati Itaaliast ja teises Børge Jenseni Taanist punktidega, kuid kolmandas kaotas peatsele olümpiavõitjale Ivar Johanssonile Rootsist seljaga ja langes välja[2]. Ta sai 4. koha[1]. Gallegati sai pronksmedali.

Osvald Käpp sai 1996 postuumselt Eesti Maadlusliidu auliikmeks.[1]

Vaata ka:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Eesti spordi biograafiline leksikon Osvald Käpp Vaadatud 25. jaanuaril 2013
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 131-132
  3. Lembit Koik. "100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988)". Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996, lk. 120
  4. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 121
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 327
  6. 6,0 6,1 6,2 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 318
  7. 7,0 7,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 122
  8. "100 aastat raskejõustikku", lk. 123
  9. 9,0 9,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 124
  10. 10,0 10,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 124–126
  11. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 320
  12. 12,0 12,1 12,2 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 127
  13. 13,0 13,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 129

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]