Kuru mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kuru mõis (saksa keeles Kurro) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal[1].

Mõisaomanikud[muuda | muuda lähteteksti]

Mõis rajati 17. sajandil[2]. 1614. aastal läänistas Rootsi kuningas Gustav Adolf Harju-Viru õiguse järgi oma sõjakomissarile Adam Christiansson Schrapferile (Schraffer) ( surn. 1630) Raasiku mõisa asemel tühja Albu mõisa koos Reinevere vakusega päruseks, kuhu kuulusid Ambla, Vaoküla, Reinevere, Koigi, Kurbaküla, Kuru, Jootme, Tapa, Aavere külad - kokku 93 adramaad. Adam Schrapferi (+1630) pärija on tema lesk Anna Hochgreve ja poeg Adam Johann Schrapfer, kes päris Albu mõisa koos ema poolt selle juurde omandatud 16 külaga. Adam Johann Schrapferi surma järel (1655) valdab valdusi tema lesk, Anna Elisabeth (1633–1680) kes müüs Kurro mõisa 1675. aastal Tuwe von Saltzale Lehtsest. 1713. aastal pärandvara jagamise lepinguga läks Tuwe von Salza pärand, sealhulgas ka Lehtse, Kuru ja Idavere on Philipp Johann von Salzale. 1716. aastal läks mõis üle Tuwe von Saltza väimehele, Agneta von Saltza mehele Reinhold von Dückerile ning tema alaelaiste poegade Gustav Adolf ja Johann Ernsti eestkostjana haldas mõisu nende õe Ursula mees Otto Wilhelm von Ditmar. 1749. aastal sõlmitud pärandavara jagamise lepinguga sai Gustav Adolf von Dückeri (surn. 1737) pärandvara jagamisel tema lesk Maria Elisabeth von Krüdener ja tütar Hedwig Jacobine von Dücker saavad Kuigatsi mõisa 9500 albertustaalrit. Meeskohtunik Otto Wilhelm von Ditmar sai Kurro mõisa ja 3/4 adramaad Lehtse metsast.

1754. aastal loovutas Otto Wilhelm von Dittmar Kuru mõisa oma pojale Friedrich Adolph von Dittmairile. 1771. aastal müüs Friedrich Adolf von Dittmar Kuru mõisa koos poolmõisaga Johannishof major Otto Gustav von Maydellile. 18. sajandi II poolel eraldati Kuru mõisast iseseisva mõisana Kaarli mõis.

1809. aasta pärandavara jagamise lepinguga oli Otto Gustav von Maydelli (surn 28.10.1794) pärija tema lesk Gerdrud Karoline von Maydell, kes loovutas Kuru mõisa oma pojale Karl Gustav von Maydellile (1788–1857). Karl Gustav von Maydelli (surn. 22.06.1857) järel olid pärijad tema lesk Marie Juliane von Maydell (sünd vabapreili Wolf) ja lapsed: Marie Juliane von Maydell, Mathilde Marie Elisabeth von Maydell, Marie Natalie von Maydell, Karl Otto Viktor von Maydell, Annette Eleonore von Maydell. Marie Juliane von Maydell loobus oma õigustest laste kasuks ning Kuru mõisa omanikuks sai Karl Otto Viktor von Maydell.

Parun Karl Otto Viktor von Maydell asutas Maydelli fideikomissi ja kuni 1917. aastani kuulusid Kuru mõisa alla ka Jootme mõis, Räsna mõis ja Uudeküla mõis ning hiljem lisandus Linnamäe mõis. 1901. aastal Karl Otto Viktor von Maydelli (surn. 21.09.1900) järel sai testamendijärgne pärijaks on tema õde Annette von Maydell, kellele kinnistati Kuru, Räsna, Jootme ja Uudeküla mõisad. Annette Eleonore von Maydelli surma (17.02.1909) järel sai fideikomissi asutaja Karl Otto Viktor von Maydelli otseste järglaste puudumisel pärijaks tema lellepoja Julius von Maydelli poeg Otto Wilhelm Eduard von Maydell, kellele kinnistati Jootme, Räsna, Kuru ja Uudeküla mõisad[3].

Enne maareformi 1919. aastal oli mõisa omanik parun Otto Wilhelm Eduard von Maydell.

Mõisahooned[muuda | muuda lähteteksti]

Kuru mõisa suur puidust ühekorruseline peahoone on hävinenud, üksikud kõrvalhooned on varemeis või nõukogude aja perioodil ümber ehitatud. Mõisavalitsejamaja oli ühekorruseline krohvitud paekivist poolkelpkatusega hoone, esifassaadis oli lihtne paekivist eeskoda.

Peahoone ees oli suur väljak, loomalaudad, mis olid ehitatud samuti paekivist, moodustasid hooneteruudu. Omapärane oli historitsistliku iseloomuga kõrge paekivist kahe võimsa ja kõrge ümara nurgatorniga piirdemüür, mille tagumise nurgatorni ääres asus aednikumaja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)
  2. Kuru mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 23.01.2016)
  3. Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Kuru mõis (Ambla khk)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]