Moe mõis

Allikas: Vikipeedia


Moe mõis (saksa keeles Muddis) oli rüütlimõis Järvamaal Ambla kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Tapa valda Lääne-Viru maakonnas.


„Rahvapärimuse järgi sõitis üks saks sügisesel ajal läbi Moe, aga kaless jäänud porri kinni. Saks tahtis öelda: „Küll siin on mudane!“, aga kuna ta oskas eesti keelt halvasti, siis ütles ta „mudane“ asemel „muddis“. Nii saigi mõis endale nime.“

[1]

Mõisaomanikud[muuda | muuda lähteteksti]

Moe mõisat on esimest korda mainitud 1500. aastal, mil see kuulus Hermann Rothasele. 1566. aastal oli Moe mõisal 12 adratalu 12 adramaaga. Samast aastast pärinevad esimesed kirjalikud teated ka mõisa külade Moe (Muddis) ja Koluotsa (Kollotz) kohta.[1]

Aastail 15851592 oli mõisa omanik Lars Hordeel. Reinhold von Lohde omandas mõisa Jakob De la Gardie käest 1623. aastal[2]. Moe mõis säilitas oma algse pärusmõisa positsiooni ka 17. sajandi lõpu mõisate reduktsiooni ajal[1], kui selle omanikuks olid Suurgildi vanem Claus Nottbeck (1634–1709) ja tema poeg Claus Nottbeck (1663–1701); Tallinna raehärra (1726) ja Suurgildi vanem Claus Johann Nottbeck (1689–1735); Tallinna raehärra (1762) ja ülemkohtu foogt Nikolaus Nottbeck (1714–1772).

1765. aastal läks mõis von Lambsdorffide omandusse, 1778. aastast müüdi Moe ja Tamsalu mõis assessor Arend Wilhelm von Taubele, 1782. aastal omandas mõisad Eestimaa rüütelkonna maanõunik Jacob Heinrich von Schwengelm, kes aga samal aastal loovutas Moe ja Tamsalu mõisa kindralleitnant Georg Johann von Friesellile.

Kindralleitnant Georg Johann von Frieselli (1727–1788) surma järel päris mõisad tema tütar Elisabeth Charlotte von Löwenstern (1780–1853, sündinud Friesell), kes abiellus 1809. aastal leitnant Georg von Wendrichiga (1780–1844) Uudekülast. 1816. aastal ostis mõisa Georg Friedrich von Wendrich, tema surma järel päris mõisad 1847. aastal poeg suurtükiväe staabikapten Nikolai von Wendrich (1811–1872) ja 1872. aastal haagikohtunik Karl von Wrangel.[3]

Moe mõisa omanikule kuulus ka 2 miili kaugusel asuv Tamsalu mõis.

1886. aastal omandas Moe mõisa eestlane Jakob Kurberg, kellele juba varem kuulusid Einmanni ja Saiakopli mõis.[4] Pärijatevahelisel kokkuleppel said 1912. aastal nende mõisate omanikeks tema pojad: agronoom Arved Kurberg (1881–1933) ja ehitusinsener Ewald Kurberg (1884–1932).[5] 1937. aastal ostis Herbert Gottlieb Ferdinand Kurberg (1886–) teised Kurbergid ärist välja, jäädes üksinda Moe mõisa peremeheks, 1939. aastal emigreerus kogu Kurbergide pere Saksamaale.

Mõisa viinaköök ja piiritusetootmine[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed andmed käärimistööstuse kohta pärinevad 1688. aasta 23. juunist, kui koostati Moe mõisa maade ja majade üksikasjalik revideerimise ja inventariseerimise akt. Järgmised ametlikud ülestähendused selle viinaköögi kohta pärinevad 1794. aastast, mil koostati Revali kreisi viinaköökide registrit, kuhu kanti ka Moe mõisa viinaköök.[6]

Aja jooksul palju omanikke vahetanud mõisa omandas 1886. aastal eestlane Jakob Kurberg. 1887. aastal arendas ta Moel endisest mõisa viinaköögist välja moodsa piiritusetehase, millest sai Eesti üks suuremaid piiritusevabrikuid. Hoone läänetiib kavandati piirituse tootmiseks, idatiivas pruuliti aga õlut. Pärast 1908. aasta tulekahju ehitati kõrgemaks betoonist ülaosaga rektifikatsioonitorn. Vabriku ees on maakividest piiritusekelder.

 Pikemalt artiklites Moe piiritusetehas ja Rakvere piiritusetehas

Vanas, 18. sajandil ehitatud mõisa viinaköögis tegutseb Eesti Piiritusetööstuse Muuseum.

Mõisahooned[muuda | muuda lähteteksti]

Arvatavasti 18. sajandi lõpuosas rajati mõisa varaklassitsistlik ühekorruseline puidust peahoone, mida 20. sajandi algul veidi ümber ehitati. Peahoone on nüüdseks hävinud (säilinud vaid välistrepp), alles on aga mitu kõrvalhoonet. Neist vaatamisväärseim on kaaristuga ait, mis asub maantee ääres, ent seisab praegu kasutult.

Moe mõisa härrastemaja oli vanemat tüüpi häärberite seas tõeline pärl. H. Pirangi raamatus „Das Baltische Herrenhaus“ on kirjeldatud kolme iseloomulikku vana arhitektuuri esindajat: Kardis Liivimaal, Muddis Eestimaal ja Kulben Kuramaal.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Moe küla veebiportaalis eestigiid.ee
  2. Jacob de la Gardie vertauscht sein Gut Muddis gegen das Erbgut Korbiss und das Dorf Hirmell bei Kolk an Reinhold Lode. Reval den 1. Februar 1623. Kopie (EAA.858.2.2055)
  3. Reis Järva- ja Virumaa piirile 2005. Giid Ants Hein
  4. Moe mõis veebiportaalis eestigiid.ee
  5. Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Moe mõis (Ambla khk)
  6. Eesti Piiritusetööstuse Muuseum

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]