Koeru kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Koeru kihelkond

saksa keeles St. Marien-Magdalenen

kihelkonnakirik: Koeru Maarja Magdaleena kirik

Koeru kihelkond, ka Maarja-Magdaleena kihelkond, oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Eestimaa kubermangu Järva kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Koeru kihelkonda on esimest korda kirjalikult mainitud 1282. aastal. Koeru kirik ja kihelkond pühitseti 1288. aastal Maarja-Magdaleenale. Juba 1727. aastast tegutses Koeru kihelkonnas kool.

Koeru kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Ajaloolisele Järvamaale kuulunud kihelkonnas paiknes 23 mõisat: 1 kirikumõis, 13 rüütlimõisast peamõisat koos 6 kõrvalmõisaga, 2 poolmõisat ja 6 karjamõisat.

Koeru kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Koeru kihelkonna kalmistud[muuda | muuda lähteteksti]

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Koeru kihelkonna külad (1935.a. seisuga): Aavere, Abaja, Allivere, Ao, Aruküla, Ellavere, Ervita, Jõeküla, Kaarli, Kalitsa, Kapu, Koidu-Ellavere, Koidu, Kuusna, Kõpsta, Laaneotsa, Lahu, Liigvalla, Liusvere, Merja, Metsanurga, Metsla, Nahkanuia, Norra, Nõmmküla, Paemurru, Piibe, Pikevere, Preedi, Puhmu, Puivere, Pädaniku, Raigu, Rakke, Ramma, Rodeviku, Rõhu, Salutaguse, Sandhofi, Tammiku, Tudre, Udeva, Udeva-Aru, Vaali, Vahu, Valila, Vao, Varangu, Visusti, Vuti, Väinjärve ja Koeru alevik.

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Tiheda asustusega kihelkonna põhiosa asub kaasaegsel Järvamaal, kaks kolmandikku alast läänes jääb Koeru valda. Loodenurk jääb Järva-Jaani valda, edelaosa Koigi valda. Ajaloolisele Järvamaale kuulunud kihelkonna idaalad kuuluvad Lääne-Virumaa koosseisu, kagunurk Vägeval on Jõgevamaa koosseisus.

Kihelkonna rikkuseks on puhas vesi, mille kaitseks on loodud Endla looduskaitseala. Siin asub ka Baltikumi sügavaim, Sopa allikas (4,8 m). Koeru alevikust 5 km kaugusele jääb Järvamaa suurim veekogu Väinjärv.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]