Koeru kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Koeru kihelkond

saksa keeles St. Marien-Magdalenen

kihelkonnakirik: Koeru Maarja Magdaleena kirik

Koeru kihelkond, ka Maarja-Magdaleena kihelkond, oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Eestimaa kubermangu Järva kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Koeru kihelkonda on esimest korda kirjalikult mainitud 1282. aastal. Varem kuulus ala Lõpekunna (Loppegunde) muinaskihelkonda. Koeru kirik ja kihelkond pühitseti 1288. aastal Maarja-Magdaleenale. Juba 1727. aastast tegutses Koeru kihelkonnas kool.

Koeru kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Ajaloolisele Järvamaale kuulunud kihelkonnas paiknes 23 mõisat: 1 kirikumõis, 13 rüütlimõisast peamõisat koos 6 kõrvalmõisaga, 2 poolmõisat ja 6 karjamõisat.

Koeru kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Koeru kihelkonna kalmistud[muuda | muuda lähteteksti]

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Koeru kihelkonna külad (1935.a. seisuga): Aavere, Abaja, Allivere, Ao, Aruküla, Ellavere, Ervita, Jõeküla, Kaarli, Kalitsa, Kapu, Koidu-Ellavere, Koidu, Kuusna, Kõpsta, Laaneotsa, Lahu, Liigvalla, Liusvere, Merja, Metsanurga, Metsla, Nahkanuia, Norra, Nõmmküla, Paemurru, Piibe, Pikevere, Preedi, Puhmu, Puivere, Pädaniku, Raigu, Rakke, Ramma, Rodeviku, Rõhu, Salutaguse, Sandhofi, Tammiku, Tudre, Udeva, Udeva-Aru, Vaali, Vahu, Valila, Vao, Varangu, Visusti, Vuti, Väinjärve ja Koeru alevik.

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Tiheda asustusega kihelkonna põhiosa asub kaasaegsel Järvamaal Järva vallas.

Ajaloolisele Järvamaale kuulunud kihelkonna põhja- ja idaalad kuuluvad Lääne-Virumaa Tapa ja Väike-Maarja valla koosseisu, kagunurk Vägeval on Jõgevamaa Jõgeva valla koosseisus.

Kihelkonna rikkuseks on puhas vesi, mille kaitseks on loodud Endla looduskaitseala. Siin asub ka Baltikumi sügavaim, Sopa allikas (4,8 m). Koeru alevikust 5 km kaugusele jääb Järvamaa suurim veekogu Väinjärv.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]