Tamsalu Gümnaasium
 |
 | |
| Asutatud | 1868 |
|---|---|
| Suletud | 2024 |
| Asukoht | Tamsalu, Lääne-Virumaa |
| Kooli tüüp | põhikool, gümnaasium |
Tamsalu Gümnaasium oli üldhariduskool Tamsalus Lääne-Virumaal. Kool tegutses katkematult alates 1868. aastast kuni sulgemiseni 2024. aastal ning oli üks piirkonna olulisemaid hariduskeskusi.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Uudeküla külakool
[muuda | muuda lähteteksti]Tamsalu Gümnaasiumi eelkäijaks oli Uudekülas tegutsenud neljaklassiline vallakool, mille kohta leidub kirjalikke andmeid juba 1863. aastast. Esimene koolihoone hävines tulekahjus 1868. aastal, kool viidi üle kivimajja tee ääres Uudekülast Väike-Maarja poole.[1]
19. sajandi lõpul kestis õppetöö 15. oktoobrist 15. aprillini. Koolikohustus kehtis kõigile 10–13-aastastele lastele kolme talve jooksul.
Nõmküla ministeeriumikool
[muuda | muuda lähteteksti]1909. aastal muudeti kool Nõmküla kaheklassiliseks ministeeriumikooliks.[2] Kool kuulus valla haldusalasse, kuid õpetaja palk tuli riigilt. Õppetöö toimus vene keeles, välja arvatud emakeele, usuõpetuse ja laulutunnid. Õppeaasta algas 8. septembril. Õpetajateks olid Karl Augas, Veera Augas ning August Merits. Oma valla lastele oli õpetus tasuta, võõra valla õpilaste vanemad pidid aastas maksma kolm rubla ja tooma koolile sülle puid. 1912–1917 lõpetas kooli 48 õpilast.
Uudeküla algkool
[muuda | muuda lähteteksti]1917. aasta sügisel muudeti Nõmküla kaheklassiline ministeeriumikool kuueklassiliseks rahvakooliks. Õppekeeleks sai eesti keel. Kool nimetati Uudeküla algkooliks. Algkool moodustas ühtluskooli esimese astme ning oli sunduslik, emakeelne ja maksuta. Koolikohustus pidi kestma 8.–16. eluaastani või kooli lõpetamiseni. Eesti iseseisvusaja esimeseks koolijuhiks Uudekülas oli Jakob Merits, kes oli ka aktiivne poliitika- ja seltskonnategelane.
Uudeküla algkoolis oli kuus klassi: 1.–5. klassi õppetöö algas hommikul, 6. klass käis koolis pärast lõunat. 1919/1920. aastal töötas kool Uudekülas kivikoolimajas ja Tamsalu mõisavalitseja majas.[1] Õpetajatena töötasid 1919/1920. aastal koolijuhataja Jakob Merits, Friederike Merits[3], Meeta Tamberg ja Heleeni Kask. Kuna koolis oli kuus klassi, võeti ajutise õpetajana tööle veel kutseta õpetaja Heleene Paju.
Tamsalu algkool
[muuda | muuda lähteteksti]1920/1921. õppeaastal avati seitsmes klass, kuid see suleti järgmisel aastal. Kooli nimeks oli nüüd Tamsalu algkool. Õppetöö toimus endiselt Uudekülas ja 1920. aasta kevadel koolile antud Tamsalu mõisa härrastemajas.[2] 1924. aastal avati Järvamaa koolivalitsuse soovitusel kooli juurde täiendusklass (38 õpilast) neile, kel alghariduse omandamine majanduslike raskuste tõttu pooleli oli jäänud.[1] 1931. aastaks ehitati Uudeküla härrastemaja täielikult kooliks ümber.[2]
Tamsalu kool 1940–1944
[muuda | muuda lähteteksti]Nõukogude okupatsiooni alguses arreteeriti koolijuht Merits ja saadeti Siberisse. Õppeainetest lisandusid vene keel, konstitutsioon, sõjaline algõpetus ning Venemaa ajalugu. Mindi üle veerandite süsteemile ja numbrilisele hindamisele.
Tamsalu 7-klassiline kool
[muuda | muuda lähteteksti]1944. aastal sai Tamsalu koolist 7-klassiline kool. Hakkasid kehtima üleliidulised programmid, enamus õpikutest oli tõlgitud vene keelest. Teisest klassist alates muudeti vene keel kohustuslikuks. Avati vene õppekeelega klassid. Õppetöö toimus nii vanas kivikoolimajas kui ka Uudeküla härrastemajas. 1957. aastal sai koolist Tamsalu Keskkool, avati 8. klass. Samal aastal alustati uue koolihoone ehitamist.[1]
Tamsalu Keskkool
[muuda | muuda lähteteksti]1960. aastal valmis uus maja ja õppetöö toodi Uudekülast Tamsallu. Uudeküla mõisahoonesse jäi internaat. Uus koolihoone oli kolmekorruseline maja, mille juurde kuulus ka võimla. Üritused toimusid võimlas. Algklassid õppisid teises vahetuses. 1960/61. õppeaastal lõpetas keskkooli esimene lend.[1] Kuna õpilaste arv kasvas ja koolikohustus pikenes kaheksale aastale, lisandusid 1981–1982 koolimajale kahekorruseline juurdeehitus ja aula, mille all asus söökla.[1]
1968. aastast peetakse kevadel kooli laulu- ja tantsupäeva. Peo mõtte algataja oli kooli- ja klassivälise töö organisaator Karin Poom. Esimesed 15 laulupäeva toimusid Pihlaka pargi vabaõhulaval, 1985. aastast Kandlemäel. Hiljem on peopaigaks kasutatud kooli ümbrust ja kultuurimaja trepistikku.
- 1995. aasta 15. veebruaril nimetati Tamsalu Keskkool ümber Tamsalu Gümnaasiumiks.[1]
- 1996. aastal renoveeriti koolihooned: soojustati uus maja, vahetati aknad, remonditi raamatukogu ja alustati arvutiklassi loomist.
- 2004. aastal renoveeriti vana koolihoone ja vahetati küttesüsteem.
- 2006. aastal sai kool uue katuse ja ventilatsiooni.
- 2010–2012 ehitati spordiruumide juurdeehitus ümber ja valmis kergejõustikumaneež.
- 1998–2005 töötas põhikoolis liitklass kasvatusraskustega poistele. Alates 1994. aastast toimus 7. klassist alates diferentseeritud õppetöö tasemerühmades.
- 2021. aasta 1. septembril liideti Tamsalu Gümnaasiumiga Vajangu Lasteaed-Põhikooli kooliosa.[1]
- 2024. aasta 1. septembrist on kooli nimeks Tamsalu Kool, tegutsetakse põhikoolina. Samas hoones jätkab õpinguid Tapa Valla Gümnaasiumi õppeosakond (10.–12. klasside õpilased).[1]
Traditsioonid[4]
[muuda | muuda lähteteksti]Tamsalu Gümnaasiumis toimusid igal aastal mitmed kindlaks kujunenud koolisündmused, mis on jätkunud ka Tamsalu Koolis. Traditsioonilisteks üritusteks olid:
- Rebaste nädal
- Õpetajate päeva tähistamine
- Spordipäevad ja klassidevahelised võistlused
- Õiglase kaubanduse kuu
- Maailmanädal
- Kooliastmete jõulupeod ja jõulukontsert
- Eesti Vabariigi aastapäeva aktus
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Kooli ajaloost – Tamsalu Kool
- 1 2 3 "Tamsalu algkool 1919-1940 — Tamsalu Muuseum". 15. mai 2023. Vaadatud 20. mail 2025.
- ↑ "Friederike Merits - Tamsalu algkooli õpetaja — Tamsalu Muuseum". 14. august 2024. Vaadatud 20. mail 2025.
- ↑ "Traditsioonid". Tamsalu Kool. 10. mai 2022. Vaadatud 19. mail 2025.