Jootme mõis

Jootme mõis (saksa keeles Jotma) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub see Jootme külas Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas.

Mõis rajati 17. sajandil, mõisa esimene omanik oli Jürgen Uexküll. Tema kätte jäi mõis kõigest kümneks aastaks, kuni 1639. aastal ostis mõisa Berend Möller. 1694. aastal kinkis Rootsi kuninganna Kristiina Jootme mõisa Rootsi saadikule Moskvas – Johann de Rodesile, kes hiljem aadlikuna hakkas kandma von Tunderfeldti nime. 1710. aastal, Vene riigivõimu saabudes, sai Jootme mõis Eestimaa rüütelkonna kirurgi Michael Försteri omaks ja püsis selle perekonna valduses 95 aastat.

1805. aastal ostis Jootme mõisa Adam Gustav von Wrangell Raigu mõisast, 19. sajandil kuulus mõis von Wrangellidele. 1859. aastal Karl Jakob Wilhelm von Wrangelli ajal rajati uus mõisa peahoone, klassitsistlik kahekorruseline puidust hoone, mida kaunistas nelja kivisambaga kolmnurkviilne portikus.

1880. aastal müüs Karl Jakob von Wrangelli väimees Victor von Henning mõisa parun Karl Otto von Maydellile. Karl Otto von Maydellile kuulusid veel Räsna, Kuru ja Uudeküla mõis. Maydellid rentisid mõisa 1883. aastal Adolph Kupfferile, kes oli Ambla kihelkonnaarst ja abielus Elisabeth Thomsoniga. Nende üks poeg, kes on seotud Jootme mõisaga, oli Elisar (ristinimega Elisar August Emanuel) von Kupffer (1872 Ambla, Eesti - 1942 Minusio, Šveits), kes oli visionäär, värvikas isiksus ja mitmekülgne looja. Maalinud Jootme mõisa. Pärast Annette Eleonore von Maydelli surma 1909. aastal sai fideikomissi asutaja Karl Otto Viktor von Maydelli otseste järglaste puudumisel tema määramise järgi fideikomissi pärijaks tema lellepoja Julius von Maydelli poeg Otto Wilhelm Eduard von Maydell. Talle kinnistati Jootme, Räsna, Kuru ja Uudeküla mõis. Maydellide valduses oli Jootme mõis kuni võõrandamiseni 25. oktoobril 1919 (kinnistatud 15. juunil 1925). Mõisa viimane omanik oli Otto Wilhelm Eduard von Maydell (1857–1923).^[viide?]

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa peahoone oli suur kahekorruseline kelpkatusega puitehitis, mille keskosa kaunistas nelja kivisambaga portikus. Wrangellide ajal ehitatud suur härrastemaja anti Vabadussõja teenete eest Alexander Paulusele, kes lammutas selle otsad (mõlemalt poolt 3 aknarea jagu).

Praegu on mõis eravalduses.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Schilling, Erich. Die Rittergüter im Kreise Jerwen seit der Schwedenzeit. Hannover-Döhren: Verlag Hanno von Hirscheydt, 1970. Lk 15-17.
Erik Thomson, Georg Baron von Manteuffel-Szoege. Schlösser und Herrensitze im Baltikum. Zweite, verbesserte Auflage. Frankfurt am Main: Verlag Wolfgang Weidlich, 1963. Lk 43, 141
Eesti Kunstimuuseum, KUMU kunstimuuseum. Elisarion. Elisar von Kupffer. Tallinn: trükikoda Tallinna Raamatutrükikoda, 2024. Lk 1-120.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Jootme mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
Jootme mõis Eesti mõisaportaalis
Jootme mõis kinnistute registris
Jootme mõis saidil tapamuuseum.ee