Ambla kihelkond

Ambla kirik

Ambla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ampel, lühend Amb) oli ajalooline haldusüksus Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Eestimaa kubermangu Järva kreis. Liivimaa atlas (1798)

Piirkonna ajalugu

Kihelkonna alad kuulusid varem arvatavasti Loppegunde muinaskihelkonda.

Ambla kihelkond moodustus 1220. aastate paiku. Henriku Liivimaa kroonikast on teada, et kui sakslased tahtsid siinset rahvast ristida, ei saanud nad seda teha, kuna taanlased olid neist juba ette jõudnud. Kihelkond paiknes tähtsal teede ristumiskohal, kustkaudu peeti ühendust piki Piibe maanteed Tallinna ja Tartu vahel, Järvamaa ja Virumaa aga ka Tallinna ja Lõuna-Virumaad ühendaval maanteel. Pindalalt – u 585 km² – oli see Eestis üks suuremaid.

Kihelkonda rajati esimenekirik Järvamaal, mis sai eeskujuks paljude teiste Põhja-Eesti kirikute ehitusel. Ambla valla maadel Reinevere külas on mitmel korral viibinud ja sellekohaseid märkmeid teinud Läti Henrik. Kihelkonnakirik Amblas valmis arvatavasti 1270. aastatel ja pühitseti neitsi Maarjale, kes oli Liivimaa ordu peamine kaitsepühak. Kihelkonnakiriku torn kõrgusega (49,5 m, ehitatud 1857) on heaks teejuhiks. Amplae Mariae (suursuguse Maarja) altarimaal varastati 8. juunil 1995, aga leiti 2 aastat hiljem.

1516. aastal asutati kiriku juurde Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenbergi korraldusel kirikumõis, pastoraat aga 1877. aastal. Tolleaegne kihelkond hõlmas alasid tänapäevaste Anija, Järva, Tapa ja Kuusalu valla maadelt.

Ambla kihelkonna mõisad

Ambla kihelkonnas paiknes 30 mõisat – 1 kirikumõis, 19 rüütlimõisast peamõisat koos 7 kõrvalmõisaga ning 3 poolmõisat ja 17 karjamõisat., läbi ajaloo aga rohkemgi

• Aaviku mõis (Awiko) – Karkuse mõisa karjamõis; praegune asukoht – Näo küla Tapa vallas
• Aegviidu mõis (Charlottenhof) Lehtse mõisa karjamõis
• Ambla kirikumõis (Pastoral Ampel) Järva vallas
• Anne mõis (Annenhof) Roosna mõisa karjamõis
• Aru mõis (Arrohof) Lehtse mõisa kõrvalmõis; praegune asukoht: Patika Tapa vallas
• Fichtenhofi Nõmmküla mõisa karjamõis
• Händliku Tamsalu mõisa karjamõis
• Imavere mõis (Immafer) – Jäneda kõrvalmõis; praegune asukoht: Patika Tapa vallas
• Jootme mõis (Jotma) rüütlimõis; praegune asukoht: Jootme küla Tapa vallas
• Jäneda mõis (Jendel) rüütlimõis; praegune asukoht: Jäneda küla Tapa vallas
• Järvajõe mõis (Jerwajöggi) rüütlimõis Tapa vallas
• Kaarli mõis (Karlshof) Saksi kõrvalmõis; praegune asukoht: Vahakulmu Tapa vallas
• Kalle mõis (Kalle) Saiakopli kõrvalmõis; praegune asukoht: Saiakopli küla Tapa vallas
• Karkuse mõis (Karkus) rüütlimõis; praegune asukoht: Karkuse küla Tapa vallas
• Kurge mõis (Kurküll, Lesse) – Lehtse mõisa kõrvalmõis; praegune asukoht: Läste küla Tapa vallas
• Kuusiku mõis (Kusiko) Nõmmküla mõisa karjamõis
• Koigi mõis (Koik) rüütlimõis Järva vallas
• Koigi-Aru mõis (Arro) Koigi mõisa karjamõis
• (Konokorb) – Põriki mõisa kõrvalmõis Tapa vallas
• Koolme mõis (Kohlma) – Põriki mõisa kõrvalmõis Anija vallas
• Kukevere mõis (Kuckofer) rüütlimõis Järva vallas
• Kurge mõis (Kurküll) Lehtse kõrvalmõis Tapa vallas
• Kuru mõis (Kurro) rüütlimõis; praegune asukoht: Räsna küla Tapa vallas
• Käravete mõis (Kerrafer) rüütlimõis Järva vallas
• Leesi mõis (Leesi) – Lehtse karjamõis; praegune asukoht: Tõõrakõrve Tapa vallas
• Lehtmetsa mõis (Lechtmetz) poolmõis Järva vallas, mis eraldati Linnape mõisast 1838. aastal
• Lehtse mõis (Lechts) rüütlimõis Tapa vallas
• Linnape mõis (Linnapäh) rüütlimõis; praegune asukoht: Linnape küla Tapa vallas
• Lüsingu mõis (Lüssingo) Roosna mõisa karjamõis
• Moe mõis (Muddis) rüütlimõis; praegune asukoht: Moe küla Tapa vallas
• Muru mõis (Murro) Kukevere mõisa karjamõis
• Märjandi mõis (Merjandes) – Linnape karjamõis; praegune asukoht: Linnape Tapa vallas
• Niidu mõis (Nido) – Tapa karjamõis; praegune asukoht: Näo küla Tapa vallas
• Nõmmküla mõis (Nömküll) poolmõis, 1911. aastani rüütlimõis; praegune asukoht: Nõmmküla Tapa vallas
• Prümli mõis (Heidemetz) Rava poolmõis Järva vallas, 1868. aastani rüütlmõis
• Pruuna mõis (Tois) rüütlimõis; praegune asukoht: Tõõrakõrve küla Tapa vallas
• Põriki mõis (Porrik) Pruuna kõrvalmõis; praegune asukoht: Pruuna küla Tapa vallas
• Raka mõis (Rakkamois) rüütlimõis Järva vallas
• Roosna mõis (Sonorm) rüütlimõis Järva vallas
• Rägavere mõis (Reggafer) Linnape kõrvalmõis Tapa vallas;
• Räsna mõis (Resna, Räsna) rüütlimõis; praegune asukoht: Räsna küla Tapa vallas
• Saiakopli mõis (Neuhof) rüütlimõis; praegune asukoht: Saiakopli küla Tapa vallas
• Selikmäe Raka mõisa karjamõis
• Suuga mõis (Suga) – Roosna karjamõis; praegune asukoht: Jootme küla Tapa vallas
• Sääse mõis (Arkly) Tamsalu mõisa karjamõis
• Tametsa mõis (Tammets) Lehtse mõisa karjamõis
• Tamsalu mõis (Tamsal) rüütlimõis Tamsalu vallasiseses linnas Tapa vallas
• Tapa mõis (Taps) rüütlimõis; praegune asukoht: Tapa vallasiseses linn Tapa vallas
• Terakjärve mõis (Annenhof) – Pruuna karjamõis; praegune asukoht: Tõõrakõrve küla Tapa vallas
• Trilli mõis (Lilienberg) Saiakopli kõrvalmõis; praegune asukoht: Saiakopli küla Tapa vallas
• Tõrevere mõis (Törrefer) – Roosna karjamõis; praegune asukoht: Karkuse Tapa vallas
• Uudeküla mõis (Udenküll) rüütlimõis Tapa vallas
• Uus-Lehtse mõis (Neu-Lechts)
• Valgma mõis (Walgma) – Tapa mõisa karjamõis; praegune asukoht: Tapa vallasisene linn Tapa vallas,
• Vana-Lehtse mõis (Alt-Lechts)
• Wiesenhoffi poolmõis (Wiesenhoff).

1726. aasta adramaarevisjoni käigus loetleti kihelkonna territooriumil 52 küla.

Ambla kihelkonna vallad

Ambla kihelkonna vallad aastatel 1866–1892

• Lehtse vald (saksakeelne nimi Lechts)
• Jäneda-Lehtmetsa vald (Jendell und Lechtmetz)
• Järvajõe vald (Jerwajöggi)
• Jootme-Räsna vald (Jotma und Resna)
• Käravete vald (Kerrafer)
• Karkuse vald (Karkus)
• Koigi vald (Koick)
• Kukevere vald (Kuckofer)
• Kuru vald (Kurro)
• Linnape vald (Linnapäh)
• Moe vald (Muddis)
• Nõmmküla vald (Nömküll)
• Prümli vald (Heidmetz)
• Pruuna-Põriki vald (Tois und Porrik)
• Raka vald (Rackamois)
• Roosna ja Ambla kirikuvald (Sonorm und Pastorat Ampel)
• Saiakopli vald (Neuhoff)
• Tapa vald (Taps)
• Uudeküla-Tamsalu vald (Udenküll und Tamsal)

1892 moodustati

• Ambla vald
• Nõmmküla vald

Kihelkonna kultuurielu

Kihelkonnakool asutati Amblasse 1874. aastal, millest võrsus 35 vallakooliõpetajat, 1907. aastal loodud kõrgemast algkoolist kujunes 1919. aastal reaalgümnaasium ja hiljem põllumajandusgümnaasium, mis 1930. aastal suleti õpilaste vähesuse tõttu.

Ambla pastor Aleksander Leopold Paulsen viis 1869. aastal Ambla laulukoori I üldlaulupeole. Laulukoor oli nii heal tasemel, et kui 1880. aasta suvel Eestimaa kuberner Viktor Polivanov soovis kuulda eesti laulu parimatelt laulukooridelt Tallinnamaalt, siis üheks kolmest koorist oli Ambla meeskoor. Eristamaks Virumaa Maarja kirikust (Väike-Maarjast) nimetati Ambla kirikut Suur-Maarjaks, ladina keeles "Amplae Mariae" "Suursugune Maarja". Siit tuleneb ka Ambla tänapäevane nimi.

Ambla kihelkonnakiriku kirikuaias on A. Adamsoni hauamonument "Laps moonidega" ja mälestusmärk Vabadussõja ja I maailmasõja langenutele "Rahuingel võidupärjaga" (skulptor Anton Starkopf). Avati 27. septembril 1925. Lõhkumise kohta on mitmeid daatumeid – 1949, 1951, 1952. Taasavati endisel kujul endises kohas. Ennistajateks Antoni pojapoeg Hannes Starkopf ja Allan Murdmaa. Kirikuaeda on maetud ornitoloog ja fenoloog Friedrich von Hoyningen-Huene, geograaf Jakob Kents, pedagoog Teet Lunts (1902–1941), kohalik kirjamees Juhan Aud jt, Ambla köstri Konrad Engelbrecht Preisbergi (31. jaan. 1869 – 10. jaan. 1919), mälestus on jäädvustatud Palermo mõrvaohvrite hauasambal.

Kihelkonna alad tänapäeval

Ambla kihelkond on tänapäevaks jaotunud kolme maakonna ning Järva, Tapa, Anija ja Kuusalu valla vahel:

• Järva, kus endise kihelkonna lõunapoolne osa koos kihelkonnakeskusega (Ambla) moodustab Järva valla põhjaosa;
• Harju, kuhu kuulub endise kihelkonna põhjaosa: Aegviidu ümbrus Anija valla ja idapoolsed metsaalad Kuusalu valla koosseisus;
• Lääne-Viru, kuhu kuulub enamik endisest kihelkonnast (kesk-, ida- ja kaguosa) ehk Jäneda, Lehtse, Nõmmküla, Moe ja Tapa ning Tamsalu linn koos lähiümbrusega moodustavad Tapa valla tuumiku.

Kirjandus

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 500–505.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 86–88.
• Berta Tomasson. Ajalooline traditsioon Ambla kihelkonnast 1930. a. Eesti Kirjandusmuuseum. 2008.

Välislingid

• Ambla kihelkonnast Eesti mõisaportaalis