Mine sisu juurde

Ambla kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Ambla kirik

Ambla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ampel, lühend Amb) oli ajalooline haldusüksus Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Eestimaa kubermangu Järva kreis. Liivimaa atlas (1798)

Piirkonna ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonna alad kuulusid varem arvatavasti Loppegunde muinaskihelkonda.

Ambla kihelkond moodustus 1220. aastate paiku. Henriku Liivimaa kroonikast on teada, et kui sakslased tahtsid siinset rahvast ristida, ei saanud nad seda teha, kuna taanlased olid neist juba ette jõudnud. Kihelkond paiknes tähtsal teede ristumiskohal, kustkaudu peeti ühendust piki Piibe maanteed Tallinna ja Tartu vahel, Järvamaa ja Virumaa aga ka Tallinna ja Lõuna-Virumaad ühendaval maanteel. Pindalalt – u 585 km² – oli see Eestis üks suuremaid[viide?].

Kihelkonda rajati esimenekirik Järvamaal, mis sai eeskujuks paljude teiste Põhja-Eesti kirikute ehitusel. Ambla valla maadel Reinevere külas on mitmel korral viibinud ja sellekohaseid märkmeid teinud Läti Henrik. Kihelkonnakirik Amblas valmis arvatavasti 1270. aastatel ja pühitseti neitsi Maarjale, kes oli Liivimaa ordu peamine kaitsepühak. Kihelkonnakiriku torn kõrgusega (49,5 m, ehitatud 1857) on heaks teejuhiks. Amplae Mariae (suursuguse Maarja) altarimaal varastati 8. juunil 1995, aga leiti 2 aastat hiljem.

1516. aastal asutati kiriku juurde Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenbergi korraldusel kirikumõis, pastoraat aga 1877. aastal. Tolleaegne kihelkond hõlmas alasid tänapäevaste Anija, Järva, Tapa ja Kuusalu valla maadelt.

Ambla kihelkonna mõisad

[muuda | muuda lähteteksti]

Ambla kihelkonnas paiknes 30 mõisat – 1 kirikumõis, 19 rüütlimõisast peamõisat koos 7 kõrvalmõisaga ning 3 poolmõisat ja 17 karjamõisat.,[1] läbi ajaloo aga rohkemgi[2]

1726. aasta adramaarevisjoni käigus loetleti kihelkonna territooriumil 52 küla.

Ambla kihelkonna vallad

[muuda | muuda lähteteksti]

Ambla kihelkonna vallad aastatel 1866–1892

1892 moodustati

Kihelkonna kultuurielu

[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnakool asutati Amblasse 1874. aastal, millest võrsus 35 vallakooliõpetajat, 1907. aastal loodud kõrgemast algkoolist kujunes 1919. aastal reaalgümnaasium ja hiljem põllumajandusgümnaasium, mis 1930. aastal suleti õpilaste vähesuse tõttu.

Ambla pastor Aleksander Leopold Paulsen viis 1869. aastal Ambla laulukoori I üldlaulupeole. Laulukoor oli nii heal tasemel, et kui 1880. aasta suvel Eestimaa kuberner Viktor Polivanov soovis kuulda eesti laulu parimatelt laulukooridelt Tallinnamaalt, siis üheks kolmest koorist oli Ambla meeskoor. Eristamaks Virumaa Maarja kirikust (Väike-Maarjast) nimetati Ambla kirikut Suur-Maarjaks, ladina keeles "Amplae Mariae" "Suursugune Maarja". Siit tuleneb ka Ambla tänapäevane nimi.[21]

Ambla kihelkonnakiriku kirikuaias on A. Adamsoni hauamonument "Laps moonidega" ja mälestusmärk Vabadussõja ja I maailmasõja langenutele "Rahuingel võidupärjaga" (skulptor Anton Starkopf). Avati 27. septembril 1925. Lõhkumise kohta on mitmeid daatumeid – 1949, 1951, 1952. Taasavati endisel kujul endises kohas. Ennistajateks Antoni pojapoeg Hannes Starkopf ja Allan Murdmaa. Kirikuaeda on maetud ornitoloog ja fenoloog Friedrich von Hoyningen-Huene, geograaf Jakob Kents, pedagoog Teet Lunts (1902–1941), kohalik kirjamees Juhan Aud jt, Ambla köstri Konrad Engelbrecht Preisbergi (31. jaan. 1869 – 10. jaan. 1919), mälestus on jäädvustatud Palermo mõrvaohvrite hauasambal.

Kihelkonna alad tänapäeval

[muuda | muuda lähteteksti]

Ambla kihelkond on tänapäevaks jaotunud kolme maakonna ning Järva, Tapa, Anija ja Kuusalu valla vahel:

  1. Ambla kihelkond, Eesti mõisaportaal
  2. Maakond: Järva, Kihelkond: Ambla, Eesti ala mõisate register
  3. Aegviidu mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  4. Anne mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  5. Fichtenhof Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  6. Händliku Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  7. Kuusiku mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  8. Koigi-Aru mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  9. Koigi-Aru mõis (Ambla khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
  10. Lüsingu mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  11. Muru mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  12. Selikmäe Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  13. Sääse mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  14. Tametsa mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  15. Uus-Lehtse mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  16. Valgma mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  17. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 86–88.
  18. Vana-Lehtse mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  19. Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
  20. Ambla kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
  21. AMBLA VALD.Turismiweb

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]