Jägala jõgi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jägala jõgi
Jägala juga
Jägala juga
Lähe Ahula külas
59° 6′ 49″ N, 25° 44′ 14″ E
Suubub Soome lahte
59° 28′ 36″ N, 25° 8′ 59″ E
Valgla maad Eesti
Valgla pindala 1481,3 km²
Pikkus 98,9 km
Langus 82 m
Lang 0,84 m/km
Parempoolsed lisajõed Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja, Soodla jõgi jt
Vasakpoolsed lisajõed Sae oja, Kiruoja, Pikva oja, Anija jõgi, Jõelähtme jõgi jt

Jägala jõgi on 98,8 km pikk jõgi Põhja-Eestis.[1]

Jõgi saab algab Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külast ja suubub Ihasalu lahte. Ülemjooksul voolab jõgi läbi Kõrvemaa soode.

Jägala jõe suuremateks lisajõgedeks on paremalt Soodla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi ja Ambla jõgi ning vasakult Jõelähtme jõgi.

Umbes 4 km enne suuet on ligi 8-meetrine Jägala juga, üks Eesti kõrgemaid.

Suudme ja Jägala joa vahel asub Jägala jõe hoiuala.

Jägala jõe paremkalda neemikul, umbes 1 km kaugusel suudmest asub Jägala Jõesuu linnamägi.

Tema muud nimed on Kehra jõgi, ülemjooksul ka Kiigumõisa ja Kigumõisa jõgi.

Jõel asuvad Linnamäe, Jägala joa ja Vetla hüdroelektrijaam.

Jõel asuvad mitmed sillad. Näiteks Soodla lähistel on Jägala–Käravete maanteel üle jõe Soodla kivisild.

Piirangud[muuda | muuda lähteteksti]

Vastavalt Eesti Vabariigi kalapüügieeskirjale on Jägala jões keelatud spinningu ja lendõngega püüda Linnamäe paisust suudmeni 1. septembrist 30. novembrini. Erandina on lubatud kalastuskaardi alusel lõhe ja forelli püük Linnamäe paisust suudmeni landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega 1. septembrist kuni 31. detsembrini. Aastaringselt on keelatud püük suudmele lähemal kui 1000 meetrit.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jägala jõgi riiklikus keskkonnaregistris (vaadatud 24. jaanuaril 2019)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]