Jägala jõgi

Allikas: Vikipeedia
Jägala jõgi
Jägala juga
Jägala juga
Jägala juga
Lähe Ahula külas
Suubub Soome lahte
Valgla maad Eesti
Valgla pindala 1481,3 km²
Pikkus 98,8 km
Langus 82 m
Lang 0,84 m/km
Parempoolsed lisajõed Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja, Soodla jõgi jt
Vasakpoolsed lisajõed Sae oja, Kiruoja, Pikva oja, Anija jõgi, Jõelähtme jõgi jt
Kaart
Jägala jõgi kalarambi ja hüdroelektrijaama tammiga Vetla külas

Jägala jõgi on jõgi Põhja-Eestis. Selle pikkus on 98,8 km pikk.[1]

Jõgi algab Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külast ja suubub Ihasalu lahte. Ülemjooksul voolab jõgi läbi Kõrvemaa soode.

Suuremad lisajõed on paremalt Soodla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi ja Ambla jõgi ning vasakult Jõelähtme jõgi.

Umbes 4 km enne suuet asuv ligi 8-meetrine juga on Eesti kõrgemaid.

Suudme ja joa vahel asub Jägala jõe hoiuala.

Jõe paremkalda neemikul, umbes 1 km kaugusel suudmest asub Jägala Jõesuu linnamägi.

Jõe muud nimed on Kehra jõgi, ülemjooksul ka Kiigumõisa ja Kigumõisa jõgi.

Jõel asuvad Linnamäe, Jägala joa ja Vetla hüdroelektrijaam.

Jõel on mitu silda. Näiteks Soodla lähistel on Jägala–Käravete maanteel Soodla kivisild.

Piirangud[muuda | muuda lähteteksti]

Kalapüügieeskirjaga[2] on 1. septembrist 30. novembrini keelatud spinningu ja lendõngega kalapüük Linnamäe paisust suudmeni. Erandina on lubatud kalastuskaardi alusel lõhe ja forelli püük Linnamäe paisust suudmeni landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega 1. septembrist kuni 31. detsembrini. Aasta ringi on keelatud püük suudmele lähemal kui 1000 meetrit.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jägala jõgi keskkonnaportaalis (vaadatud 24. jaanuaril 2019)
  2. "Kalapüügieeskiri".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]