Lehtse raudteepeatus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Endine jaama peahoone
Perroonid Lehtses
Lehtse jaama elamu
Lehtse jaamahoone 20. sajandi alguses (toonase nimega Lechts)

Lehtse raudteepeatus (kuni 2012. aastani raudteejaam) on raudteepeatus Lääne-Virumaal Tapa vallas Lehtse alevikus (5. hinnatsoon).[1]

Lehtse raudteepeatuses peatuvad Elroni reisirongid, mõlemal suunal kokku 16 reisi (seisuga 07.12.2020.)

Reisirong sõidab Lehtse raudteepeatusest Ülemistele 43 minutit, Tallinna Balti jaama 52 minutit, Tapale 7–8 minutit ja Rakverre 25 minutit.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lehtse jaam rajati aastal 1876 seoses kuus aastat varem rajatud (Paldiski–)Tallinna–Narva raudteega. Jaam jäi avamisel Ambla kihelkonda Lehtse mõisa maadele ja kandis algselt nime Vedruka pooljaam. Esimene jaamahoone valmis kaks aastat hiljem. Lehtse mõisnik seadis aastal 1884 sisse telefoniühenduse jaama ja oma mõisa vahel, mis kujunes Eesti esimeseks telefoniliiniks. Too jaamahoone põles aasta 1890 paiku maha. Uue jaama rajamine kujunes Lehtse ja Pruuna mõisa vaheliseks vägikaikaveoks: kelle maadele pidi uus jaam tulema, selle mõisa nime pidi see ka kandma. Võitis Lehtse mõisnik, kes lasi oma rahaga uue jaamahoone rajada – otse loomulikult oma maadele. [2] Praegu on kivist jaamahoone tühi. Selle analoog asub Kehras.

XX sajandi algusaastatel avati jaamast Lehtse turbatööstuseni viiv 4 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee, mida kasutati turbaveoks, aga ka metsaveoks.[3]

Aastani 2005 eelnes Lehtsele Tallinna suunalt Patika raudteepeatus.

Nüüdseks on jaamast saanud peatuskoht. Raudteepeatus ajakohastati (likvideeriti vanad ja ehitati kaasaegsed platvormid, likvideeriti haruteed jms) 2012. aastal.[4]

Jaamahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Lehtse ühekorruseline madala poolkelpkatusega kivist jaamahoone ehitati 1897. aastal tüüpprojekti järgi analoogselt Kehra, Kohtla ja Auvere jaamahoonetega.

Hoone sümmeetrilist põhiplaani liigendab üldootesaali laiuses kõrgemas eraldi katustatud keskosas eenduv keskrisaliit, mille tähtsust rõhutavad kolm kõrgendatud fassaadiava. Tumedail klinkertellisfassaadidel pakuvad efektset kontrasti valgeks lubjatud detailid: laiad nurgaliseenid, kitsad rõhtvööd ja segmentkaaravade silluspiirded.[5]

Tegemist on ainsa seda tüüpi jaamahoonega Eestis, kus on säilinud originaalkubatuur (teine säilinud hoone Kehras on hiljem ümber ehitatud).

Hoone kuulub AS Eesti Raudteele, kuid alates 1990. aastatest on hoone olnud kasutuseta. Alates 1998. aastast on Lehtse jaamahoone arvel Kultuurimälestisena.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Tsoonikaart". Elron.ee. Vaadatud 23.02.2018.
  2. Tapa muuseum
  3. Eesti kitsarööpmelised raudteed
  4. Eva Kaarin Viise, Eva Klaas. "Ooteplatvormid ehitatakse ümber". Virumaa Teataja, 09.07.2011. Vaadatud 23.02.2018.
  5. Leele Välja: 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring, lk 16; Tallinn 2012
  6. 15054 Lehtse raudteejaama hoone; Kultuurimälestiste register

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mehis Helme "Eesti raudteejaamad" (Tänapäev 2003)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev peatus
Icon train.svg
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
Human-go-previous.svg Jäneda
Train station.svg
Lehtse
Tapa Human-go-next.svg