Nikolai Reek

Allikas: Vikipeedia
Nikolai Reek
Sündinud 1. veebruar 1890
Tallinn
Surnud 8. mai 1942
Molotovi oblast, NSV Liit
Teenistus Venemaa Keisririik
Eesti Vabariik
Auaste kindralleitnant
Juhtinud Viru maakonna ja Narva linna Kaitseliit
5. Jalaväepolk
1. Diviisi staabiülem
3. Diviisi staabiülem
Eesti sõjavägede Kindralstaabi ülem (1925–26)
2. Diviis
Eesti sõjaminister (1927–1928)
Eesti Kaitsevägede Staabi ülem (1934–1937)
Sõjavägede Staabi ülem (1937–1939)
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Eesti Vabadussõda
Landesveeri sõda
Autasud Vabadusristi I liigi 2. järk
Vabadusristi II liigi 2. järk
Vabadusristi II liigi 3. järk
Kotkaristi I klassi teenetemärk (1933)
Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II aste (1934)
Valgetähe I klassi teenetemärk (1940)
Karutapja ordeni II järk

Nikolai Reek VR I/2 VR II/2 VR II/3 (sünninimega Nikolai Bazõkov; 1. veebruar 1890 Tallinn8. mai 1942 Ussollag, Molotovi oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralleitnant, 1938).

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nikolai Bazõkov sündis Tallinnas, lapsendati ja kasvas üles saarlasest raudteelase peres.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1910. aastal Tšugujevi sõjakooli ja 1916. aastal Kiievi lendurvaatlejate kooli. Ta jätkas õpinguid Nikolai Kindralstaabi Akadeemias. 1923–1925 õppis ta kõrgemas sõjakoolis Prantsusmaal. 1930–1931 õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, Korporatsioon Rotalia liige.

Teenistus Vene keisririigi armees[muuda | muuda lähteteksti]

Enne Esimest maailmasõda teenis podporutšik Nikolai Reek Tallinnas 23. jalaväediviisi 90. Onega jalaväepolgus rooduülemana. 1917. aasta revolutsioonisündmuste ajal oli Nikolai Reek Peeter Suure Merekindluse Muhu positsiooni staabiülem.

Eesti Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti volinikud Karl Parts, Ernst Põdder ja Nikolai Reek läbirääkimistel Landesveeriga Rodenpoisis
Soome sõjavägede kindralstaabi ülem Lennart Oesch ja Eesti sõjavägede Kindralstaabi ülem Nikolai Reek manöövritel 1938. aasta oktoobris
Nikolai Reek Eesti sõjaministrina Adolf Hitleri juubelipidustustel 1939. aasta aprillis

Teenistus Eesti Vabariigis[muuda | muuda lähteteksti]

1920. aasta veebruaris teenis kindralstaabi polkovniku auastmes 3. Diviisi staabiülemana.

1925–1926 ja 1934–1939 oli N. Reek Kaitsevägede Staabi ja Sõjavägede Staabi ülem.

Aastatel 1927–1928 oli Nikolai Reek Eesti Vabariigi sõjaminister.

Eesti Kaitsevägede Staabi ülem (1934–1937) ja Sõjavägede Staabi ülem (1937–1939), oli staabiülemana Riigikaitse Nõukogu liige.

1937 Riigivanema ja Vabariigi Valitsuse esindaja Rahvuskogu juures Eesti Vabariigi Põhiseaduses riigikaitsesse puutuva osa väljatöötamisel.

19391940 kuulus ta sõjaministrina Jüri Uluotsa valitsuse koosseisu.

1941. aastal arreteeriti ja saadeti Solikamski Usollagi laagrisse, kus ta pärast ülekuulamisi hukati.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tartus Barclay hotellis Ülikooli tänav 8 avati 2003. aastal Nikolai Reegi bareljeef.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

„Tema ja teiste sarnaste meeste silmapaistev teenistus kinnitab, et mitte rahvus ei ole esmatähtis, vaid armastus oma kodumaa vastu ja ustavus talle ning pühendumus oma sõjameheametile.“

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots 24. veebruaril 2009 Narvas.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eilasest tänaseni. Rahvaleht, 26. mai 1927, nr. 61, lk. 2.
  2. Kindral Reek 5. polgu auesimeheks. Rahvaleht, 27. november 1939, nr. 279, lk. 3.
  3. Laaneots: NATO-l on Eesti kaitsmiseks plaan olemas – Postimees, 24. veebruar 2009.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Reigo Rosenthal, "Laidoner – väejuht: Johan Laidoner kõrgema operatiivjuhi ja strateegia kujundajana Eesti Vabadussõjas" Tallinn: Argo, 2008.
  • Mati Kröönström, "Kaptenite ja leitnantide sõda. Eesti sõjaväe juhtkoosseis Vabadussõjas 1918–1920." Mati Kröönström ja Tänapäev, 2010.
  • Nikolai Reek, "Sõjateaduslik testament". Ilmamaa, 2015

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Jaan Soots
Eesti sõjaminister
4. märts 192713. november 1928
Järgnev
Mihkel Juhkam
Eelnev
Paul Lill
Eesti sõjaminister
12. oktoober 1939 – 1940
Järgnev
'