Uudeküla

Allikas: Vikipeedia
Uudeküla

Elanikke: 81 (31.12.2011)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 8754[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 11′ N, 26° 8′ Ekoordinaadid: 59° 11′ N, 26° 8′ E
Uudeküla (Eesti)
Uudeküla
Eesti jämedaim pihlakas
Suusahüppajad Uudekülas 27. veebruaril 2010

Uudeküla on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas, mis esmakordselt kirjalikes allikates mainitud aastal 1564 kui Usculle küla, aastast 1620 leiab juba nimekuju Udekyl. Aastast 2015 on Uudeküla seotud Tamsalu linnaga lisaks maanteele moodsa valgustatud kergliiklustee abil (http://virumaateataja.postimees.ee/3310555/paevapilt-tamsalu-uudekula-kegliiklustee-sai-valmis). Uudeküla kuulus endise Tamsalu valla suuremate külade hulka koos Vajangu, Porkuni, Assamalla ning Põdranguga. Uudekülas oli küla õitseajal enne teist maailmasõda 33 talupidamist. Uudekülas oli oma masinaühistu, tuuleveski (mölder August Meinhart) ja omamoodi uhkuseks endises mõisahoones paiknev koolimaja, mida ümbritses seitsme hektari suurune mõisapark. 1933. aastal laastas Uudeküla suur tulekahju, mis hävitas paari tunniga 17 hoonet, kuid külarahva ühisel jõul taastati hävinud hooned suhteliselt kiiresti.

Tamsalu valla maadel asub seitse endist mõisahoonet koos nende juurde kuuluvate hoonetega, siis Porkuni, Võhmuta, Einmanni, Kuie, Põdrangu kõrval selles nimekirjas ka Uudeküla mõisahoone (Sääse mõisast on säilinud vaid üksikud müüriosad).

Küla lähistel (Uudeküla ristist 400 meetrit Lasila poole) Kassaka talu maadel kasvas üks Eesti jämedamatest pihlakatest, mille ümbermõõt oli 245 cm (http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-jamedaim-pihlakas-kasvab-anari-kulas?id=51059150.).Ambla kirikuõpetaja ja praost Johannes Theodor Wilberg (1863-1945) nimetas Uudeküla jumalavallatuks külaks, sest 1909. aastal taotles Uudeküla talumees Jaan Uudeküll Politsei Peavalitsusest loa rajada kiriku loata külamaadele kalmistu. 1912. aastal maetigi Uudeküla kalmistule loa taotleja isa Karel Uudeküll. Tänaseks on esialgset kalmistu pindala (400 ruutsülda) oluliselt suurendatud ja sinna maetakse lahkunuid Uudekülast, Tamsalu linnast ja ümberkaudsetest küladest. Uudekülal veel üks eripära, sest selle küla rahva perenimed on sageli tuletatud külanimest. Nii on Uudekülaga seotud perekonnad Uudeküla, Uudeküll, Uudeväli, Uudelinn, Uudelepp, Uudemets, Uudeberg, millele pärast eestistamist lisandusid sellised perenimed nagu Uusorg, Uuemäe, Uudmäe.

Uudekülas eksisteerinud kool on tänase Tamsalu Gümnaasiumi eelkäijaks. 1868. aastal alustas tööd Uudekülas külakool. 1909. aastal muudeti see Nõmküla kaheklassiliseks ministeeriumikooliks, mis alustas 42 õpilasega tööd neljajaolisena. Õpetajaid töötas kolm: Karl Augas – koolijuht, Veera Augas ja August Merits. 1916. aastani toimus õppetöö vene keeles. 1917. aasta sügisel muudeti kool Uudeküla 6-kl algkooliks. Õppekeeleks sai eesti keel.Kuna koolimajades oli ruumikitsikus, üüris vabariigi valitsus 1919. aastal pool Tamsalu mõisavalitseja majast kooli kasutusse. Et Uudeküla mõisamaja oli väga lagunenud ja väike, anti pika asjaajamise peale 1920. aasta kevadel Tamsalu mõisa härrastemaja koolile. Uudeküla kooliga oli seotud kindralmajor Aleksander Jaakson VR I/3 (29. jaanuar 1892 Holdre vald, Liivimaa – 2. oktoober 1942 Sverdlovski oblasti Sosva laagris või Kirovi oblastis?), kes oli Uudeküla ministeeriumikoolis õpetajaks 1913-1915. 19151917 teenis A. Jaakson tsaariarmees. 1917. aastal tuli Eesti rahvusvägedesse. Oli Vabadussõjas 6. Jalaväerügemendi II pataljoni ülem. Teda autasustati Vabadusristi I liigi 3. järguga.Lõpetas 1922. aastal sõjaväekursused, 1925. aastal Kõrgema Sõjakooli, 1927 kõrgema sõjakooli Prantsusmaal ja 1936 eksternina Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. OliKaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema abi, hiljem ülem.. 21. märtsil 1934 nimetati kaitseväe ühendatud õppeasutiste ülemaks arvates 1. aprillist 1934. 11. maist 1936 kuni 12. oktoobrini 1939 Eesti Vabariigi haridusministerKonstantin Pätsi viiendas valitsuses ja Kaarel Eenpalu teises valitsuses. Tema haridusministriks oleku ajal võeti vastu Ülikoolide seadus, asutati Tallinna Tehnikaülikool,Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituut ja Tallinna Tehnikaülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituut ja 1938 alustas tegevust Eesti Teaduste Akadeemia19391940 oli Sõjavägede Staabi ülem.Aleksander Jaakson hukati nõukogude võimude poolt 2. oktoobril 1942. aastal Vjatka surmalaagris..

Uudekülaga on seotud tenor Enno Eesmaa (aastani 1937 Heinrich Esberg15. september 1917 Tamsalu – 2. detsember 1997 Tallinn), kes õppis laulmist aastatel 19401945 Tallinna KonservatooriumisAleksander Arderi ja Tiit Kuusiku klassis. Oli aastatel 19421946 teater Estonia koorilaulja ja aastatel 19461987 ooperi- ja operetisolist. Enno Eesmaa vanemad on maetud Uudeküla kalmistule.

Uudekülas Kubja talus veetis oma varase lapsepõlve Jaak Uudmäe (sündinud 3. septembril 1954 Tallinnas) olümpiavõitja kolmikhüppes (1980) tulemusega 17,35. Jaak Uudmäe, kes aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe NSV Liidu teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõistluste võitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97.Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ja siserekord 17.10.

Uudekülas elab teoloog ja piibliteadlane Urmas Nõmmik (sündinud 7. juunil 1975). Tema peamiseks huviks on Vana Testament, mõjutajateks teoloogias on olnud tema õpetajad professor Otto Kaiser Saksamaal ja professor Kalle Kasemaa Eestis. Urmas Nõmmik töötas aastail 2003-2010 EELK Usuteaduse Instituudis lektori, dotsendi ja lühidalt raamatukogu juhatajana. Alates aastast 2004 töötab ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. 1. jaanuarist 2017 on ta Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja.Alates 2013. aastast tegutseb Nõmmik teadlasena aktiivselt Soome Akadeemia tippkeskuse "Changes in Sacred Texts and Traditions" juures. Helsingi Ülikooli usuteaduskonnas tegutsevat uurimisgruppi juhatab Martti Nissinen. 2015. aasta kevadsemestril töötas Nõmmik külalisteadurina Helsingis. 2013. aastal avaldas ta Tartu Ülikooli Kirjastuse raamatusarjas "Piibel kontekstis" Iiobi raamatu kommenteeritud uustõlke. Nõmmik on ka sarja peatoimetaja.

Uudeküla Kubja talust pärineb kohaliku elu edendaja Toomas Uudeberg. Uudekülaga seotud oli Oskar Uudeküll (1909-2007), kes oli 1963-1981 Rapla rajooni spordikomitee esimees (http://entsyklopeedia.ee/artikkel/uudeküll_oskar).

Uudekülas on peetud sporti alati au sees, külas on hokimeeskond HHL jäähokimeistrivõistluste 3. grupis osalenud Lääne-Virumaa meeskond Uudeküla Päts, kel külas oma jäähokiväljak

(http://www.hhl.ee/pages/posts/hhl-joudis-uudekuella759.php?lang=/et), selle hooldamiseks on loodud MTÜ Hokiklubi Uudeküla, mille eesmärgiks võimaldada piirkonna inimestel ja nende sõpradel vaba aega sisustada talvisel ajal värskes õhus uisutamise ja jäähoki mängimisega. MTÜ koondab jäähoki harrastajaid Tamsalu vallast, Viru-Nigula vallast ja teistest Lääne-Virumaa piirkondadest. Külas tegutseb aastast 2007 oma ragbiklubi Uudeküla Bulldogs RFC.

Teise maailmasõja järel loodi Uudeküla maadel sundkorras kolhoos "Hommik".

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]