Aru mõis (Ambla)

See artikkel räägib Aru mõisast Ambla kihelkonnas; teiste samanimeliste kohta vaata artiklit Aru mõis.

Aru mõis (saksa keeles Arrohof) oli Lehtse mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaal^[1].

Aru mõis on rajatud 17. sajandi lõpupoole, iseseisva mõisana eksisteeris Aru mõis rohkem kui sada aastat.

Omanikud[muuda | muuda lähteteksti]

Aru mõisa esimeseks valdajaks oli Detloff J. von Saltza, kes oli Lehtse mõisniku Anton Philipp von Saltza üks poegadest. Sel ajaperioodil oli Aru mõis Lehtse kõrvalmõis. 1686. aastal eraldas Aru mõisa Lehtse mõisast Anton Philipp von Saltza oma poja Anton Friedrich von Saltza jaoks.

1713. aastal sai Aru mõisa omanikuks Philipp Johann von Bruemmer. 1726. aastal ostis Aru mõisa aga Alexander Clapier de Cologne (surn. 1743) Ontikalt. Clapier de Colongue suguvõsa kätte jäi Aru püsima kuni 1764. aastani. Seejärel olid rentnikeks parun Otto Jakob Bielski ning Andreas Ludwig von Schonert.

1782. aastal ostis mõisa David von Frisell (surn. 1803) Jootmelt, tema tütar Charlotte Dorothea (surn. 1813) abiellus 1811. aastal Alexander von Hoyningen-Huenega (surn. 1819) Lehtsest, mõis jäigi abielu kaudu Hoyningen-Huenede kätte kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Aru mõisa viimane omanik oli Lehtse mõisnik Friedrich Alexander Hoyningen-Huene (surn. 1921).

Mõisahooned[muuda | muuda lähteteksti]

Aru mõisa peahoone oli keskmise suurusega liigendatud puithoone, osalt ühe- ja osalt kahekorruseline, mis ehitati 19. sajandi teisel poolel, peahoone juurdeehitis aga 19. sajandi lõpuveerandil. Puidust peahoone on tänapäevaks hävinenud, alles on vaid kõrgel künkal maakividest vundamendi jäänused.