Kalju Reitel

Allikas: Vikipeedia
Kristjan Raua monumenti Tallinna Hirvepargis peetakse Reiteli üheks paremaks tööks.
Kristjan Raua monumendi tagagküljel kujutas Reitel stseene Raua illustratsioonidest Eesti rahvuseeposele "Kalevipoeg".

Kalju Reitel (11. veebruar 1921 Tapa10. september 2004 Tallinn) oli eesti kujur.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Kalju Reitel alustas kunstiõpinguid 1942–1943 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis. Aastatel 1943–1944 õppis ta vabatahtlikuna Liepājas asunud lennukoolis lenduriks ning teenis seejärel mobiliseerituna saksa lennuväkke Luftwaffe peamiselt eestlastest koosnevas üksuses. Sõja lõpus üritas ta Saksamaale taganenud väeosast põgeneda Rootsi, aga kuna selleks kasutatud lennuki mootor ütles üles, sattus Reitel USA vägede kätte vangi.

Vangistusest vabanenud, rändas Reitel Prantsusmaale ja repatrieeriti sealt 1945. aastal Eesti NSV-sse. Aastal 1950 lõpetas Reitel skulptorina Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi ning asus tööle Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumi ja Pioneeride palee skulptuuriõpetajana.[1] Sama aasta detsembris Kalju Reitel vahistati süüdistatuna valel poolel sõdimises. Pärast vangla-aastaid ja viibimist Vorkuta vangilaagrites vabanes Reitel 1955. aastal.

Seejärel sai Reitel taas tegutseda skulptuuriringi juhatajana Tallinna Pioneeride Palees (hiljem huvikeskus Kullo). Tema käe all õppisid tulevased skulptorid Hille Palm ja Jaak Soans ning arhitekt Rein Luup.[1]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kujurina on Kalju Reitel viljelenud vaba-, monumentaal- ja dekoratiivplastikat. Tema loomingu põhiosa jäi 1960.-1970. aastaisse. Ta lõi humoorikaid, lihtsustatud vormikäsitlusega skulptuure ning mitmeid avalikke mälestusmärke[1], millest tuleks märkida: Haapsalu fašismiohvrite mälestusmärk (1966), Kristjan Raua ausammas Tallinna kesklinnas Hirvepargis (1968 või 1969, kavandatud koos Eha Reiteliga[2]), Väikese väina tammi hõivamisel 1944. aastal langenud sõjameeste vennashaua mälestusmärk "Leinav Ema" (tuntud ka kui "Muhu ema") Muhu saarel (1972), "Kaali mees" Saaremaal (1989).

Endise lahingulendurina jäi Reitelile südamelähedaseks langenud sõjakaaslaste-lendurite teema. Nii on ta hilisloomingus olulisel kohal 1997. aastal Soome Utti lennuväljale rajatud mälestussammas Soome lennuväes hukkunuile, seal hulgas eesti lenduritele ning 2004 Ämari lennubaasis avatud monument kõigile langenud Eesti lennuväelastele.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Kalju Reiteli abikaasa on disainer Eha Reitel ja tema tütar on kunstiajaloolane Sirje Helme.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Juta Kivimäe, Mälestusmärk skulptuuriõpetajale, Sirp, 3.03.2006
  2. Kalju Reitel innovatsioonimuuseum.ee (vaadatud 9. augustil 2011)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]