Pandivere kõrgustik

Allikas: Vikipeedia
Vaade Ebavere mäelt

Pandivere kõrgustik on kõrgustik ja maastikurajoon Põhja-Eestis Viru lavamaa, Alutaguse madaliku, Kesk-Eesti tasandiku ja Kõrvemaa vahel.

Pandivere kõrgustik on lausiku pinnamoega, erinedes seega selgelt Lõuna-Eesti kõrgustikest. Erinev on ka teke. Pandivere kõrgustiku alal oli kõrgustik juba enne viimast jääaega, samas kui Otepää ja Haanja kõrgustikud on jää poolt kokku kuhjatud saarkõrgustikud.

Tekkelt on Pandivere kõrgustik sarnane Sakala kõrgustikuga, olles jäälahkmeala kulutuskõrgustik. Sakala kõrgustik erineb Pandiverest ürgorgude rohkuse poolest.

Erinevalt lõunapoolsetest Eesti kõrgustikest on Pandivere kõrgustiku pinnakate õhuke ja geoloogiline ehitus lihtsam.

Kõrgustiku jalam asub merepinnast ligikaudu 80 meetri kõrgusel. Nõlvaks loetakse 80–100 meetri kõrgust osa. Kõrgustiku keskosa, mille absoluutne kõrgus on üle 100 meetri, katab ligikaudu 1100 km².

Lõhelistest lubjakividest koosnevat aluspõhja katab õhuke (2–5 m) koreserohke moreenikiht.

Õhuke pinnakate ja lõheline aluspõhi teeb Pandiverest Eesti suurima sademevee infiltratsiooniga piirkonna. See tähendab seda, et sademetena maapinnale langenud vesi imbub kergelt maa sisse ja vooluvetevõrku ei teki. Ka Eesti hüdrograafilisel kaardil tuleb Pandivere kõrgustiku keskosa selgelt esile praktiliselt puuduvate vooluveekogude ja soodega. Soode pindala moodustab Pandivere kõrgustiku pindalast umbes 2%, mis on terve suurusjärk väiksem kui Eesti keskmine (22%). Pandivere kõrgustiku keskosas asub Eesti suurim soovaba ala.[1]

Suur infiltratsioon ja ümbritsevast alast suurem keskmine kõrgus väljendub põhjavee väljakiildumises kõrgustiku ümbruses, mis teeb Pandivere ümbruse allikate poolest rikkaimaks alaks Eestis. Samuti on Pandivere ümbruses palju soid, näiteks Endla soostik ja Kõrvemaa sood. Kõrgustiku kirdeosa nõlv on järsem ning see väljendub põhjavee intensiivses väljakiildumises Kunda ürgorus.

Pandivere kõrgustikuga on tekke poolest seotud Vooremaa voored, mis asuvad kõrgustikust lõuna-kagu suunas. Voored on tekkinud jääkeelte vahele, mis ümber Pandivere aluspõhjalise kõrgustiku minnes kohtusid taas Vooremaa kohal, kuhjates endi vahele moreenikuhilaid, mida me tänapäeval nimetame voorteks. Ka Pandivere kõrgeim tipp Emumägi, mille suhteline kõrgus on 79 ja absoluutne kõrgus 166 meetrit, on voor. Emumägi on Põhja-Eesti kõrgeim tipp.

Pandivere kõrgustikul ja Kesk-Eesti tasandikul on Eesti parimad mullad, mille keskmine boniteet ületab 55 punkti, mistõttu võib Pandiveret nimetada Eesti viljaaidaks. Viljakad mullad on kõrgustiku suurim loodusrikkus. Põhjaosas on levinumad leostunud rähksed mullad, lõuna pool aga enam leetunud ja lõimiselt peamiselt liivsavist koosnevad mullad.

Kõrgustiku lõunaosa on põhjaosast metsasem ja esineb ka enam rabasid, näiteks Emumäe jalamil asuv Peetla raba.

Kõrgustiku põhjaosa läbivad oosistikud, mis on loode–kagusuunalised. Oosistike pikkus võib ulatuda kuni 30 kilomeetrini. Tuntuim neist on Neeruti-Porkuni oosistik. Kõrgustiku servaaladel esineb mõhnastikke.

Lubjakivide maapinnalähedus on soodustanud karstumist, mis ei ole siiski nii tugev kui Harjumaal asuval Kostivere karstialal.

Peale ooside, mõhnade ja voorte esineb Pandivere kõrgustikul ka sandur- ja glatsiofluviaalseid deltasid.

Klimaatiliselt iseloomustab kõrgustikku paksem lumikate ja selle pikem kestus. Pandivere kõrgustikul asub ainus kõrgustikul paiknev pikemat aega regulaarselt tegutsenud ilmajaam Eestis. Väike-Maarja ilmajaama absoluutne kõrgus on 120 meetrit üle merepinna. See on ka Eesti kõige madalama keskmise temperatuuriga koht, kus tegutseb Riigi Ilmateenistuse ilmajaam.

Kõrgustiku kõrgemad tipud[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Nils Niitra, Kadri Kuulpak. "Sada kõige-kõigemat fakti meie maa ja rahva kohta: Mis on Eesti hinnalisim kunstiteos?". Postimees. AS Eesti Meedia.