Kadrina vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on Lääne-Virumaa asuvast vallast; Jõgevamaal asunud endise valla kohta vaata artiklit Kadrina vald (Kodavere kihelkond).
Kadrina vald
Pindala: 354 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 4791 (1.01.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 13,5 in/km²
EHAKi kood: 0272[3] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Kadrina
Eesti Kadrina vald 2017.svg

Kadrina vald on kohaliku omavalitsuse üksus (vald) Lääne-Virumaa.

Viljakad mullad on andnud võimaluse tegeleda seal pikka aega põlluharimise ja karjakasvatamisega.[4]

Kadrina vallavanem on alates 2018. aastast Kairit Pihlak.[5]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Kadrina on valla suurim asula ja üks kahest alevikust Hulja kõrval

Alevikud[muuda | muuda lähteteksti]

Kadrina, Hulja

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Ama, Arbavere, Hõbeda, Härjadi, Jõepere, Jõetaguse, Jürimõisa, Kadapiku, Kallukse, Kihlevere, Kiku, Kolu, Kõrveküla, Lante, Leikude, Loobu, Läsna, Mõndavere, Mäo, Neeruti, Ohepalu, Orutaguse, Pariisi, Põima, Ridaküla, Rõmeda, Salda, Saukse, Sootaguse, Tirbiku, Tokolopi, Udriku, Uku, Undla, Vaiatu, Vandu, Viitna, Vohnja, Võduvere, Võipere

Ajaloolised külad[muuda | muuda lähteteksti]

Ahila, Koplimetsa, Kriska, Nagala, Ojaveski, Pankase, Päri, Sirgu, Tõrma, Uudeküla, Valgma, Vatku

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kadrina kihelkond

Kadrina vald moodustati 1992. aasta 9. aprillil.[6]

Varem tegutses sel alal Kadrina külanõukogu. Enne seda tegutses seal aastatel 1939–1950 Undla vald keskusega Kadrinas, mis moodustati vallareformiga suuresti senisest Kadrina kihelkonna Undla vallast (1866–1939).

Seniste reformidega on muudetud ka külade piire. Näiteks pole enam Koplimetsa küla, mis kuulub nüüd Ridaküla koosseisu.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Looduskaitsealune Kallukse mänd Kolu külas

Maastikukaitsealadest asuvad (sh osaliselt) vallas Kallukse maastikukaitseala, Neeruti maastikukaitseala ja Viitna maastikukaitseala. Osaliselt jäävad valla alale ka Lahemaa rahvuspark ja Ohepalu looduskaitseala. Samuti asub seal Tirbiku looduskaitseala, mis moodustati 2019. aastal.[7]

Kaitsealustest parkidest jäävad valda Arbavere, Kolu, Loobu, Neeruti, Udriku, Undla ja Vohnja mõisa park.

Hoiualadest asub Kadrina vallas Loobu jõe hoiuala ning sinna ulatub osaliselt Lasila hoiuala.

Valla alal asub palju järvi. Nende seas Neeruti järved (Eesjärv, Tagajärv, Orajärv ja Sinijärv), Viitna järved (Pikkjärv, Linajärv ja Nabudi järv) ning Udriku järved (Suurjärv, Väikejärv ja Mädajärv). Samuti asub Ohepalu soos Ohepalu järv (67,9 ha). Loobu jõel on ka mitu paisjärve, näiteks Kadrina paisjärv (8,8 ha), Jõepere järv (3,3 ha) ja Undla veskijärv (1,2 ha).

Looduskaitsealustest üksikobjektidest asuvad vallas Kallukse mänd, Viitna kadakas (kuivanud), Linda-Neitsi kivi, Kolu allikad ja Jõepere allikad. Lisaks on puistuna kaitse alla võetud Jõepere põlispuud.

Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklites Kadrina valla lipp ja Kadrina valla vapp

Kadrina valla lipp on horisontaalsete väljadega trikoloor. Ülemine laid on valge, keskmine must ja alumine roheline. Väljade laiuste suhte on 3:2:3. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipu normaalsuurus on 98x154 cm. Lipp kinnitati 23. jaanuaril 1995 ning õnnistati sama aasta 25. novembril – kadripäeval ehk püha Katariina sünnipäeval – Kadrina kirikus.

Koos Kadrina valla lipuga õnnistati Kadrina kirikus 1995. aasta 25. novembril ka Kadrina valla vapp. Vapil on hõbedase kaldtalaga vasakult poolitatud rohelise-musta kilbi ülemisel, rohelisel väljal kuue kodaraga ratas, millest osa on ära murdunud ja mustal väljal kolm Kreeka risti – kõik hõbedased. Vapil kujutatud katkine ratas on ajalooline sümbol: nimelt purunes 307. aastal Aleksandrias Katariina piinamise ratas, mis andiski alust Katariina pühakuks kuulutamisele. Vapi autori Jaan Liivsoo sõnul võib katkine ratas tähendada ka Kadrina arengu hüplikkust, kolm Kreeka risti märgivad aga usku Jumalasse, Eesti Vabariiki ja iseendasse.

Valla ajaleht[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1992. aasta detsembrist ilmub Kadrina valla ajaleht Kodukant.[8] Ajalehe toimetaja on Lisete Laisaar.[9] Varem on toimetajad olnud Ilmar Tomusk, Harald Rahupõld, Enn Mälgand ja Rein Sikk.

Eelarve[muuda | muuda lähteteksti]

2021. aastal kavandatud eelarve näeb ette tulusid summas 7,3 miljonit eurot ja kulusid summas 7 miljonit eurot. Kõige suurem osa sissetulekust peaks laekuma füüsilise isiku tulumaksust (4,2 miljonit) ning riigi eraldatavast toetus- ja tasandusfondist (2,6 miljonit). Põhitegevuse kuludest kuulub suurim osa haridusele (62,2%).[10]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Kadrina Lasteaed Sipsik

Vallas tegutsevad Kadrina Lasteaed Sipsik, Vohnja Lasteaed-Algkool, Kadrina Keskkool ja Kadrina kunstidekool.

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Vallavanemad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jaan Stern – külanõukogu esimees ja vallavanem 10. detsembrist 1989 kuni 17. oktoobrini 1993
  • Enno Põllu – vallavanem 17. oktoobrist 1993 kuni 28. septembrini 1994 (hukkus Estonia katastroofis nagu ka Peeter Ronk, kes oli volikogu esimees 17.10.1993–28.09.1994)
  • Valeri Lõõnik – vallavanem 1994–1996
  • Mati Käbin – vallavanema kohusetäitja juulist 1996 kuni 20. oktoobrini 1996
  • Jaan Stern – (taas) vallavanem 20. oktoobrist 1996 kuni 17. oktoobrini 1999 (seejärel volikogu esimees 17.10.1999–16.10.2005 ja abivallavanem 16.10.2005–2013)
  • Ain Suurkaev – vallavanem 17. oktoobrist 1999 kuni 16. oktoobrini 2005 (varem abivallavanem 1996–1999 ja hiljem volikogu esimees 2005–2009)
  • Aivar Lankei – vallavanem 16. oktoobrist 2005 kuni 21. novembrini 2013
  • Erich Petrovits – vallavanem 21. novembrist 2013 kuni 2017. aastani
  • Marko Teiva – vallavanem 2017. aastast kuni 9. veebruarini 2018
  • Jaan Stern – vallavanema kohusetäitja
  • Kairit Pihlak – vallavanem alates 11. aprillist 2018

Vabaühendused[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas tegutseb mittetulundusühing Neeruti Selts. Seltsi ellukutsumise idee käis 1997. aastal välja Enn Loik (1938–2003), kes oli juba 1994. aastal algatanud n-ö Kadrina kultuurigrupi tegevuse. Selts asutati 2001. aastal ning MTÜ registreeriti 30. aprillil 2002.[11] Korraldatakse avalikke üritusi (loodusretked, õpitoad, koolitused) ning avaldatakse loodusteemalisi ja koduloolisi toimetisi. Seltsi tegevust juhtinud ning piirkonna ajalugu talletanud ja tutvustanud Tiiu Uusküla pälvis 2021. aastal esimese Kadrina valla elutööpreemia.[12]

Sõprussuhted[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 26. novembrist 1986 on vallal sõprussuhted Janakkala vallaga Soomes. Koostöölepingut on uuendatud 1996. ja 2012. aastal.[13]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 19.06.2021.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. ↑ "Lääne-Virumaa pärandkultuurist" (2010), lk 21 (http://pk.rmk.ee/parandkultuur/mkraamatud/LaaneViru.pdf).
  5. ↑ "Video: Kadrina värske vallavanem Kairit Pihlak uues ametis ei kõhkle" Virumaa Teataja, 2. aprill 2018.
  6. ↑ Ida-Viru maakonna Aseri, Maidla, Mäetaguse ja Sinimäe valla, Lääne-Viru maakonna Kaarli, Kadrina, Laekvere, Rakke, Rägavere ja Simuna valla ning Pärnu maakonna Audru valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 09.04.1992).
  7. ↑ Kaitsealune ala või üksikobjekt: Tirbiku LKA, Tirbiku skv. (KLO1101823) EELIS.
  8. ↑ Ajalehe Kodukant esimene number.
  9. ↑ Kadrina vallaleht Kodukant Kadrina vald (vaadatud 1. juunil 2021).
  10. ↑ "Kadrina valla 2021. aasta eelarve" Kodukant, veebruar 2021. Lk 3.
  11. ↑ "10 aastat Neeruti Seltsi" Maaleht, 22. september 2011.
  12. ↑ Kodukant veebruar 2021. Lk 1 ja 4.
  13. ↑ Kadrina valla sõprusvallad Kadrina vald (vaadatud 1. juunil 2021).

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Lääne-Virumaa vapp

Linnad: Rakvere
Vallad: Haljala  · Kadrina  · Rakvere  · Tapa  · Vinni  · Viru-Nigula  · Väike-Maarja

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kadrina_vald&oldid=5928091"