Tapa raudteejaam

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tapa raudteejaam, 2005
Tapa jaama veetorn
Auruvedur L-1361 Tapa jaamas[1]

Tapa raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Tapal.

Pärast Tapat jaguneb raudtee kaheks. Tallinna–Narva raudtee suundub Narva poole, mil esimene peatus reisirongidel on Kadrina (rahvusvahelistel reisirongidel Jõhvi). Tapa–Tartu raudtee hargneb Tartu poole, esimene peatus reisirongidel on Tamsalu; enne seda on sel teel aga Nõmmküla raudteejaam, kus reisirongid alates 2001. aastast ei peatu.

Tapa jaama pika rööbastiku idapoolses otsas asub reisijaam[2], kus on kasutusel kaks täispikka raudteedevahelist perrooni, mille vahel paikneb omakorda ajalooline kivist jaamahoone ja veetorn. Ühe perrooni äärest liiguvad rongid Narva suunal, teise äärest Tartu suunal.[3]

Tapal peatub päevas 35 reisi. Tallinnast Tapale on 18 reisi ja Tapalt Tallinna 17 reisi.

Tapal peatuvad kõik seda läbivad Elroni idasuunalised reisirongid, samuti Tallinna–Peterburi–Moskva liini rongid, mida opereerib Venemaa Raudteede tütarettevõte FPK koos GoRailiga. Piletihinnalt kuulub peatus V tsooni, olles Elroni reisirongides üleminekupeatuseks peatusepõhiste piletihindadega alale.[4]

Tänaseks on Tapa jaamast kujunenud üks AS Eesti Raudtee suurimaid (raudteede kogupikkuse järgi) ja olulisemaid vahejaamu, mille pikkus läänest itta on 4,2 km[5] ja kus võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Jaama juures asub ka AS Operaili Tapa depoo.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tapa esimene jaamahoone aastal 1870
Vabadussõja mälestustahvel jaamahoone seinal
Tapa kivist jaamahoone ja veetorn aastal 2000
Endiselt Tapa sorteerimismäelt vaatega ida suunas
Tapa jaama perroon
Elroni Stadler FLIRT tüüpi reisirongid Tapal
Tapa jaam ja rongid

Seoses tööstuse kiire arenguga ja vajadusega senisest efektiivsema transpordi järele alustas Balti aadlikke ühendav Eestimaa rüütelkond 1860. aastate teisel poolel Eesti esimese raudtee rajamist (vt Balti raudtee), mis pidi kulgema Paldiskist läbi Tallinna, Tapa ja Narva toonasesse Venemaa keisririigi pealinna Peterburi lähistele. Selle ehituseks asuti ka põlisesse Tapa kuusemetsa rajama raudteesihte. Algul märgiti jaama asukohana Valgma välja. Alles teisel ja kolmandal sihiajamisel valiti praegune jaama asukoht. Tapa jaam avati aastal 1870. Jaam jäi avamisel Ambla kihelkonda Tapa mõisa maadele ja liigitus Vene keisririigi süsteemis tagasihoidlikusse IV klassi, kus oli kolm jaamateed.

Seoses Tartu harutee rajamisega 1876. aastal (vt Tapa–Tartu raudtee) kasvas Tapast oluline II klassi sõlmjaam ja seni tagasihoidliku küla juurde tekkis peagi alevik. Algselt kavandati Tartu haru ehitamiseks Rakvere jaama, kuid kuna Pandivere kõrgustiku läbimiseks oleks sellel juhul tulnud teha palju töömahukaid mullatöid, valiti selleks siiski väike Tapa. Ehitati depoo (vt Tapa depoo), remonditöökoda (mis on hävinenud) ja teine ooteplatvorm. Samuti tehti juurdeehitus esialgsele jaamahoonele, et tagada reisijatele II klassi jaama tingimused. Sealt alates sai Tapast järk-järgult kasvav raudteelaste asula.

9. jaanuaril 1919 toimus Eesti Vabadussõjas sõjaline operatsioon strateegilistelt tähtsa Tapa transpordisõlme vallutamiseks pealetungivate Punaarmee üksuste valdusest. Sündmuse mälestamiseks avati 1934. aasta jaanuaris Tapa jaamahoone seinal pronksist mälestustahvel kirjaga: “9. jaanuaril 1919 murdsid soomusrongid punaste ikke Tapal”. Mälestustahvel võeti Nõukogude okupatsiooni alguses vaksalihoone seinalt maha ja taasavati pidulikult 20. veebruaril 1993.[6][7]

1949. aastal aset leidnud Märtsiküüditamise käigus läks esimene ešelon küüditatavatega teele just Tapa raudteejaamast.

Nõukogude ajal juhtis Tapa jaama töökorraldust jaamaülem, rongiliiklust aga jaamakorraldaja, manöövridispetšer ja täitevpersonal (pöörmeseadjad, rongikoostajad jne). 1950. aastatel oli Tapa jaamas kuus pöörmeposti. Reisirongide vastuvõtmist ja ärasaatmist teostas jaamahoones tegutsenud vaksalikorraldaja jaamakorraldajalt saadud loa alusel.

Aastatel 1967-1968 katsetati Tallinna ja Tapa vahel SR3A6M tüüpi akuronge, mille tarbeks oli Tapa jaamas olemas eraldi väike elektrifitseeritud raudteelõik (nn laadimispunkt), kus reisirong oma seisuajal kontaktvõrgust akud uuesti täis sai laadida.[8][9]

1980. aastatel oli kavas olemasolevat elektriraudteed pikendada Aegviidult kuni Tapani, plaan siiski ei teostunud.[10]

Kuni 2005. aastani oli AS Edelaraudtee opereerimisel eraldi käigus ka Tallinna–Tapa rongiliin, mida hiljem pikendati Rakvereni.

Esimene suurem jaama uuendus toimus 1960. aastatel. Jaam varustati automaatblokeeringu seadmetega, seoses millega rajati ka kolmekorruseline elektritsentralisatsiooni hoone (amortiseerunud hoone õhkasid Tapa pioneeripataljoni ajateenijad 2009. aastal).[11]

Novembris 1988 valmis jaama ümberehitus manöövrimäega sorteerimisjaama näol, mis suleti 2000. aastate algul.[12] Veoste vähesuse tõttu on tänapäeval manöövrimäe seadmed, pöörangud ja nõlval asunud kõverad demonteeritud. Jaamas on siiski tänaseni olemas kokku kaksteist sorteerimisjaama teed, ning sorteerimine Tapa jaamas väikses mahus siiski toimub, kuid mitte mäel. Praegu töödeldakse Tapa jaamas umbes 150–200 vagunit ööpäevas, kuigi 2000. aastate algul oli see number 1250.[13][14]

2024. aastaks on kavas Tapa sorteerimisjaam koos mäega taasavada, tänu millele suletakse praegune vagunite sorteerimine Ülemistel.[15]

Koos manöövrimäega ehitati 1980. aastate lõpul Tallinna suunal ka uus silikaattellistest neljakorruseline elektritsentralisatsiooni hoone (analoogne Ülemiste hoonega), kust toimib signalisatsiooni-, tsentralisatsiooni-, ja blokeeringuseadmete juhtimine ka tänapäeval ning töötab jaamakorraldaja.[16]

1985. aastal alustati Tallinna ja Tapa vahelise teise peatee rajamist, mille viimane etapp (Lehtse–Tapa lõik) avati rongiliikluseks 1992. aasta jaanuaris.[17]

Tapa naaberjaamad on: Narva suunal Kadrina, Tartu suunal Nõmmküla ja Tallinna suunal Aegviidu raudteejaam (kuni 2012. aastani Lehtse).

Varem järgnes Narva suunal Tapale ka Udriku raudteepeatus, XX sajandi teisel poolel aga Neeruti raudteepeatuse kohale rajatud Udriku raudteejaam, mis suleti ilmselt 1980. aastate lõpul.

2011. aastal ehitati Tapale kaks uut 550 mm kõrgust ja 150 m pikkust raudteedevahelist perrooni, kus peatuvad Elroni reisirongid, samuti rajati kummalegi poole jaamahoonet veel kaks 400 m pikkust madalat perrooni, mida kasutavad rahvusvahelised reisirongid.[18] Samal aastal läbis uuenduskuuri ja paigutati jaamahoone kõrvale ka monumendina seisev L seeria auruvedur.[19]

Jaamahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Tapa jaam koos esimese vaksalihoonega aastal 1896
Tapa jaamahoone aastal 2021
Vaksalihoone Tapal.jpg
Osaliselt ümberehitatud Tapa jaamahoone aastal 1918. Vasakul on näha algsest jaamahoonest pärit puuosa, paremal uus tellistest kiviosa, mis säilinud tänini
Tapa jaamahoone ja veetorn aastal 1997
Tapa raudteejaam sõidusuunaga Narva poole, 1930. aastad

Tapa esimene jaamahoone valmis koos raudteega aastal 1870. See oli ehitatud tüüpprojekti järgi, mida iseloomustas madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagas maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks. Hoone sarnanes Aegviidu, Kabala, Paldiski jmt jaamahoonetega.

Seoses 1876. aastal avatud Tapa–Tartu raudteega sai Tapast oluline II klassi sõlmjaam, mille tõttu laiendati ka esialgset jaamahoonet. Hoone idatiivale ehitati juurde kahekorruseline osa.[20]

Puidust esimene jaamahoone lammutati järkude kaupa uue ehitamise käigus 20. sajandi alguses.

Seoses jaama vajaduste kasvuga alustati Tapa uue kivist jaamahoone esimese järgu ehitamist 1910. aasta paiku. 1914. aastal valmiski jaama Tallinna poolsesse otsa uus telliskivist hoonekorpus, mille tarvis senine raudteevaksali läänepoolne osa lammutati.

1928. aastal jõudis lõpule ka paekivist ja punastest tellistest lõpliku kuju saanud jaamahoone teise järgu ehitus, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas Peterburi vaksaleid. Peasissepääsu rõhutab mõlemal pikiküljel kaarfrontooniga keskrisaliit, mis on koos hoone nurkadega valmistatud jämedalt tahutud paekividest. Punaseid puhta vuugiga laotud tellisseinu liigendasid heledast paksukihilisest paest tahutud vööd.[21] Asümmeetrilise põhiplaaniga jaamahoone lääneotsas asus einelaud, keskosas ootesaalid ja kassad, ning kahekorruselises idaplokis ametiruumid. Vaksalist Narva pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega veetorn, mis valmis 1928. aastal. Jaamahoone on korduvalt õlivärviga üle värvitud (näiteks Moskva olümpiamängude ajal 1980), mis on rikkunud hoone algset välimust.

Interjööri algsetest ehitusdetailidest on säilinud vähe. Näiteks võib tuua puhvetis puidust geomeetrilise ornamendiga kassettlage, helesiniste ruutudega väga kvaliteetselt laotud kiviparketti, tahvelust ja glasuurpottidest ahjusid, mis on säilinud ootesaali tagumises osas.

Klassivahed uues jaamahoones kaotati ja laiendati vestibüüli, kus asus ajakirjanduse müügikoht, postiosakond ja ka apteegilett.

1995. aasta novembris külastas Tapa vaksalit seoses oma Lääne-Virumaa ringsõiduga president Lennart Meri, kes enne Kadrina rongile asumist viibis põgusalt jaama puhvetis (vt videot), kohtus vaksaliülemaga ja küsis kassast umbkeelselt piletimüüalt rongipiletit Pariisi.[22][23]

1998. aasta lõpuks tegutses Eesti Raudtee töötajaid 1200 m² suuruses vaksalihoones kokku neli, nendele lisandusid veel aga piletimüüad ja puhveti töötajad. 1998. aasta seisuga maksis laguneva hoone ülalpidamine omanikule 300 000 krooni aastas, millest põhilise kulu moodustas ehitise kütmine.[24]

Alates 1997. aastast tegeles rongipiletite müügiga AS Edelaraudtee. Piletimüük Tapa jaamast lõpetati 1999. aastal ning piletilaekuri koht likvideeriti.[25]

Tapa viimane vaksaliülem oli Nikolai Albert.[26]

Jaamahoone oli osaliselt avatud kuni 2004. aastani. Sama aasta sügiseks olid ehitise aknad laudadega kinni löödud ja hoone tegevusest alles jäänud vaid tagasihoidlik puhvet, ootesaal oli suletud.[27] Hiljem on jaamahoonet kasutatud hooajaliselt teatrietenduste kohana ja kultuurisündmuste läbiviimiseks.[28][29][30]

2017. aastal tunnistati AS Eesti Raudteele kuuluv Tapa jaamahoone kultuuriministri käskkirjaga kultuurimälestiseks (nr 30404). Kaalumisel oli ka veetorn-depoo mälestiseks tunnistamine, millest omanik keeldus viidates ehitise halvale seisukorrale.[31][32]

Tapa jaamahoone on I maailmasõja eelse raudteearhitektuuri üks silmapaistvamaid näiteid[33] ning on kavas omaniku AS Eesti Raudtee poolt 2022. aastaks suures osas renoveerida.[34]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Veduri L-1361 lühilugu Tapa muuseum
  2. Raudteejaama lugu; Rongimees
  3. Tapa jaama asendiplaan Elron
  4. Elron
  5. Ühiselamukoha pärast inimeste elu ja vara hoidjaks; Virumaa Teataja, nr. 239, 10 detsember 2016. DIGAR
  6. 30404 Tapa raudteejaama peahoone Kultuurimälestiste riiklik register
  7. Tapa vabastamise mälestustahvel raudteejaama hoonel; Tapa muuseum
  8. Lembit Adamson. "Meenutusi elektriraudteest lapsepõlvest... ...pensionile". 2017
  9. Elektrirongiliiklusest Eestis; Tehnikamaailm, 4/2016
  10. TALLINN - TAPA; Eesti Raudteeajaloo Selts
  11. Kaitseväelased õhkisid Tapal tühja hoone; Postimees, 05.11.2009
  12. Tapal kaotab töö 500 raudteelast; Õhtuleht, 03.12.2002
  13. Ainus sortimisjaam tahetakse teha Tapale; Virumaa Teataja, nr. 243, 17 detsember 2020. DIGAR
  14. Ühiselamukoha pärast inimeste elu ja vara hoidjaks; Virumaa Teataja, nr. 239, 10 detsember 2016. DIGAR
  15. Anu Viita-Neuhaus. "Ülemiste sorteerimisjaama kolimiseks Tapale eraldatakse 10,6 miljonit". Virumaa Teataja, 15.04.2021. Vaadatud 19.04.2021.
  16. Harri Allandi. 140 aastat Tapa raudteejaama sõnas ja pildis. Tapa 2010
  17. Jüri Loog. "125 aastat raudteid Eestis". Tallinn, 1997.
  18. Tapa jaama tehnokorraldusakt; Eesti Raudtee
  19. Tapa auruvedur saab uue elu; Virumaa Teataja, 03.07.2011
  20. Kodulugu: Tapa vaksal kaotas klassivahed; Virumaa Teataja, 15.05.2007
  21. Tapa raudteejaam Tapa muuseum
  22. Lennart Meri Tapa jaamas 1995; YouTube-i video
  23. Lennart Meri Tapa jaama puhvetis 1995; YouTube-i video
  24. Tapa jaam saatuse hooles; Õhtuleht, 08.12.1998
  25. Tapa Muuseum - ENSV 1940-1991
  26. "Mälestuste jaam" - Tapa Gümnaasiumi õpilaste dokumentaalfilm Tapa Raudteejaama hoone ajaloost ja nostalgiaüritusest "Tapa Rongijaama elluärkamine"; YouTube-i video (2018)
  27. Vaksalid aja hammasrataste vahel; Virumaa Teataja, 16.10.2004
  28. Teater paneb Tapa jaama elama!; Maaleht, 15.06.2012
  29. Tapal äratatakse rongijaam ellu; ERR, 06.08.2017
  30. Nostalgia ärkab taas Tapa rongijaamas ellu; Sirp, 24.07.2018
  31. Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks ERR, 21.06.2017
  32. Tapa raudteejaama peahoone kultuurimälestiseks tunnistamine; Riigi Teataja
  33. 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring, Lk. 23-24
  34. TAPA VAKSALIHOONE SAAB UUE ILME JUBA TULEVAL AASTAL; Kuulutaja, 23.04.2021
  35. Tapa auruvedur; Eesti monumentide e-kataloog

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
  • Harri Allandi "140 AASTAT TAPA RAUDTEEJAAMA SÕNAS JA PILDIS" (Tapa 2010)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev peatus
Icon train.svg
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
Human-go-previous.svg Lehtse
Train station.svg
Tapa
Narva poole:
Kadrina Human-go-next.svg
Tartu poole:
Tamsalu Human-go-next.svg