Tapa raudteejaam

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tapa raudteejaam, 2005.
Tapa jaama veetorn.
Auruvedur Tapa jaamas.

Tapa raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Tapal.

Pärast Tapat jaguneb raudtee kaheks. Tallinna–Narva raudtee suundub Narva poole, mil esimene peatus reisirongidel on Kadrina (rahvusvahelistel reisirongidel Jõhvi). Tapa–Tartu raudtee hargneb Tartu poole, esimene peatus reisirongidel on Tamsalu; enne seda on sel teel aga Nõmmküla raudteejaam, kus reisirongid ei peatu. Tapal asub neli madalat perrooni pikkusega 230 m, 400 m, 470 m ja 540 m.

Tapal peatuvad kõik seda läbivad Elroni idasuunalised reisirongid (vt www.elron.ee), samuti GoRaili Tallinna–Moskva rong ja Tallinna–Peterburi rong. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Piletihinnalt kuulub peatus V tsooni, olles üleminekupeatuseks peatusepõhiste piletihindadega alale.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jaam avati aastal 1870, seoses (Paldiski-)Tallinn-Narva raudtee rajamisega. Seoses Tartu harutee rajamisega 1876. aastal sai Tapast sõlmjaam ja selle juurde tekkis peagi alevik. Ehitati depoo (Tapa depoo), remonditöökoda, mis on hävinenud, ja teine ooteplatvorm.

9. jaanuaril 1919 toimus Eesti Vabadussõjas sõjaline operatsioon strateegilistelt tähtsa Tapa transpordisõlme vallutamiseks pealetungivate Punaarmee üksuste valdusest. Sündmuse mälestamiseks on Tapa jaamahoonel avatud ka mälestustahvel.

1949. aastal aset leidnud Märtsiküüditamise käigus läks esimene ešelon küüdiatavatega teele just Tapa raudteejaamast.

Jaamahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Tapa esimene jaamahoone valmis aastal 1870. See sarnanes Aegviidu jaamahoonega. Puidust jaamahoone lammutati uue ehitamise käigus.

Tapa uue jaamahoone ehitamist alustati 1910. aastal paiku. 1928. aastal valmis paekivist ja punastest tellistest jaamahoone, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas Peterburi vaksaleid. Peasissepääsu rõhutas jämedalt tahutud paekividest keskrisaliit, mis praeguseks on lihtsustatult kaarjaks ümber ehitatud. Vaksalist Narva pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega veetorn. Jaamahoone on korduvalt õlivärviga üle värvitud. Praegu seisab jaamahoone tühjalt ja on halvas seisukorras.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev peatus
Icon train.svg
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
Human-go-previous.svg Lehtse
Train station.svg
Tapa
Narva poole:
Kadrina Human-go-next.svg
Tartu poole:
Tamsalu Human-go-next.svg