Jõgisoo (Järva)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Järva valla külast; teiste samanimeliste kohta vaata artiklit Jõgisoo.

Jõgisoo

Elanikke: 91 (31.12.2011)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 2268[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 11′ N, 25° 51′ E

Jõgisoo on küla Järva maakonnas Järva vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Ambla valda.

Jõgisoo elanike arv oli 1. jaanuari 2013 seisuga 108. Küla mainiti esmakordselt 1467. aastal. Küla pindala on 17 km2.

Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Jõgisoo küla paikneb suuresti valla keskel Ambla alevikust lääne poole, piirnedes Järva vallast Raka, Kurisoo, Roosna, Rava ja Reinevere küladega. Ühist piiri on ka Tapa valla Räsna külaga. Küla läbib Ambla-Tamsalu maantee.

Halduskuuluvus[muuda | muuda lähteteksti]

1866 kuulus Jõgisoo Roosna valda, 1892 Nõmmküla valda, 1939 Ambla valda, 1945 Ambla külanõukogu alla 1991–2017 taas Ambla valda, alates 2017 Järva valda.

Küla ajalooline taust[muuda | muuda lähteteksti]

Praegune Jõgisoo küla territoorium on kujunenud osalise Roosna asunduse, Prümli ja Jõgisoo küla liitmisel. Prümli vallakooli asus 1869. aastal õppima rahvakirjanik A. H. Tammsaare. Prümlis käis ta koolis kolm aastat. Koolimaja täitis ka valla- ja kohtumaja ülesandeid ja koolmeister oli ka vallasekretär. Seetõttu oli kooli rehetoas ahju taga ka nn ”arestikamber”. Prümli küla elanikud olnud väga musikaalsed, enamik neist mänguinud mingit pilli ja viiuleid osatud ka kohapeal teha. Prümli külas tegutses 1869. aastast keelpillikvartett – 2 viiulit, vioola ja tšello. Kvartett tegutses 1906. aastani. Jõgisoo küla keskel asuvad korrusmajad on ehitatud nõukogude ajal tollase kolhoosi tööliste majutamiseks. Jõgisoo külas on hulgaliselt endiseid kolhoosi tootmishooneid. Osades toimub tegevus tänaseni, kuid paljud neist on lagunemas.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Jõgisoo külas asub 3,4 ha põhjaallikatest toituv Vanaveski paisjärv (Roosna-Alliku Vanaveski järv), mis taastati 1985. Vett lisandub ka kagukaldal kõrge kuusiku serval olevatest allikatest, kus mäenõlva kruusasest pinnasest niriseb selge vesi. Tegu on tüüpiliste langeallikatega, mis toituvad oosiliivades ja -kruusades olevast põhjaveest. Järvetaguses metsas näeme kõrge järsunõlvalise vallseljaku ehk oosi kõrval veel ka looklevat soiste kallastega ojasängi, kus vesi voolab vaid veerikkal ajal. Oja algab umbes 300 m ida pool asuvatest ajutistest lätetest ja suubub Vanaveski järve. Veerikkal ajal saabki Jägala lisajõgi, Ambla eehk Albu jõgi alguse siit metsa rüpest, muidu Vanaveski järvest Järve kaldal asuv mälestuskivi tähistab mitmete Kõrvemaa loodusobjektide, sealhulgas ka Jänijõe uhtlammimetsa avastaja Teet-Julius Luntsu (1902–1941) sünnipaika. Mitmekülgselt arenenud loodushuvilisena avaldas ta loodusteaduslikes väljaannetes üle 70 teadusliku artikli ning brošüüri “Vaatlusi kodukoha loodusest”. Osales aktiivselt Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Lehtmetsa-Risti osakonna töös ning aitas välja anda ajakirja Lõke.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]