Eestimaa Tööstus- ja Kaubanduspank
| Eestimaa Tööstus- ja Kaubanduspank | |
|---|---|
| Asutatud | 1919 |
| Asutajad |
aktsiaühisus „A. M. Luther", aktsiaühisus „E. Johannson", aktsiaühisus „Rich. Mayer", aktsiaühisus „Volta", aktsiaühisus „Balti puuwilla wabrik", aktsiaühisus „Dwigatel", aktsiaühisus „Petri tehas" |
| Peakorter |
Suur-Karja ja Väike-Karja tänava nurgal 7/2 Tallinn (1919[1]) Mere puiestee 17, Tallinn |
| Valdkonnad | pangandus |
| Tooted |
vekslite, paberite ja kohustuste diskonterimine edasidiskonterimine teistes krediidiasutustes laenude andmine riigi protsendipaberid, aktsiad ja obligatsioonid, hüpotegiasutuste pantkirjad ja obligatsioonid Raha edasisaatmine teistesse kohtadesse, kus on panga agendid ehk korrespondendid Hoiusummade vastuvõtmine intressi peale protsendipaberite, dokumentide, kaupade ja teiste väärtuste ostmine protsendipaberite panditamine teistes krediidiasutustes Pandiks võetud kaupade ja põllutööproduktide edasipanditamine teistes kreditasutustes Võidulaenu piletite kinnitamine väärtasjade ja dokumentide hoiule võtmine ja kindlate teraskappide (seifide) üürile andmine |
Eestimaa Tööstus- ja Kaubanduspank (ka Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Pank) oli 1920. aastatel Eestis tegutsenud pank.
Pank asutati 1919. aastal ja see võttis üle Riia Kommertspanga Tallinna osakonna.[2]
Aktsiaühisuse „Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Pank" asutajad olid: Martin Christian Luther, aktsiaühisus „A. M. Luther"; Mooses (Moissei)[3] Bjalik, aktsiaühisus „E. Johannson", R. Jürgens, aktsiaühisus „Rich. Mayer"; K. Stark, aktsiaühisus „Volta"; K. Wachmann, aktsiaühisus „Balti puuwilla wabrik"; H. Taube, aktsiaühisus „Dwigatel"; K. Klas, aktsiaühisus „Petri tehas"[4].
Panga nõukokku kuulusid algselt Martin Luther (Lutheri vabrik), Voldemar Horst (Balti Päästeselts), Ernest von Rosen (Tallinna piiritusevabrik), Georg Sommer (Kohila paberivabrik), E. von Wistinghausen (Kreenholmi Manufaktuur).[5]
Eestimaa Tööstus- ja Kaubanduspank finantseeris peamiselt tööstusettevõtteid. Panga peakontor asus Tallinnas, Suur-Karja tänav 7. Pangal oli osakonnad Haapsalus, Pärnus, Tartus, Viljandis, Narvas, Petseris ja Valgas.
1921. aasta juulis võeti üle Moskva Tööstuspanga Pärnu osakond.[5] ja 1. juulil 1921 anti Eestimaa tööstuse ja kaubanduse pangale üle, Valga 2. krediidiühisus, mis seni oli tegitsenud Eesti Kommerts Panga Valga osakonnana.
Pank oli Tallinna Pankade Nõukogu liige.[6]
1920. aastate teisel poolel sattus pank majandusraskustesse.
31. detsembril 1928 ühinesid Eestimaa Tööstus- ja Kaubanduspank ja Kommertspank ning tekkis Eesti Kommertspank.[7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Pank aktsiaselts. Tallinnas, Suurel ja Wäiksel Karja tän. nurgal nr. 7/2. Äriseis 31. detsembril 1919. a. Riigi Teataja, nr. 47-48, 31 märts 1920
- ↑ "ERA.1616. Aktsiaselts Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Pank. Arhiivimoodustaja ajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 27. veebruaril 2016.
- ↑ One-Step Search Results, eja.pri.ee › allname › engine
- ↑ Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Panga põhikiri., Riigi Teataja, nr. 32, 24 mai 1919
- ↑ 5,0 5,1 Eesti pankade filiaalid Pärnus. Pärnu Postimees, 8. juuni 2012
- ↑ Tallinna Pankade Nõukogu. Waba Maa, 4. november 1923
- ↑ Wannutatud hooldajad Eesti Kommerts-Pangas. Päewaleht, 16. jaanuar 1931
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Panga põhikiri., Riigi Teataja, nr. 32, 24 mai 1919