Kohtla-Järve

Kohtla-Järve
	Kohtla-Järve lipp Kohtla-Järve vapp
	Pindala: 39,3 km² (2017)
	Elanikke: 33 434 (1.01.2024)
	EHAK-i kood: 0321
	Koordinaadid: 59° 24′ N, 27° 17′ E

Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.

Linn koosneb viiest eraldi asuvast linnaosast, mille elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%.^[viide?]

Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946.^[viide?]

Linnaosad ja rahvastik

Kohtla-Järve linn koosneb viiest üksteisest eraldi seisvast linnaosast:^[4]

Elanike arv linnaosas	2015	2016	2017	2018	2019	2020	2021	2022	2023	2024
Kohtla-Järve linn	36,329	35,801	35,056	34,394	33,743	33,197	32,577	33,498	33,675	33,434
Järve linnaosa	16,194	15,887	15,952	15,791	15,500	15,297	14,937	15,656	15,877	15,688
Ahtme linnaosa	16,416	16,239	16,140	16,095	15,779	15,506	15,185	15,601	15,599	15,563
Oru linnaosa	1,171	1,135	1,117	1,074	1,044	1,031	987	996	1,004	980
Sompa linnaosa	928	873	870	847	835	820	786	754	731	751
Kukruse linnaosa	568	552	529	529	509	500	496	467	464	452

Aastatel 1960–1991 kuulusid Kohtla-Järve linna koosseisu ka praegused Jõhvi, Kiviõli ja Püssi linn ning Kohtla-Nõmme alev. 2017. aastani kuulus linna koosseisu kuuenda linnaosana Viivikonna koos Sirgalaga, mis toimunud haldusreformi käigus liitusid küladena Narva-Jõesuu linnaga.

Majandus

Kohtla-Järve on eelkõige tööstuslinn. Tähtsaim tööstusharu on põlevkiviõli tootmine ja keemiatööstus. Sellel alal tegutseb kolm suurt ettevõtet: VKG Oil, Eastman Specialties, VNK, mille toodangu müügikäive oli 2021. aastal umbes 480 miljonit eurot. Nitroferti keemiatehas lõpetas töö 2013. aastal.^[viide?]

Teised tähtsamad tööstusharud on metallitööstus, mööblitööstus (TNC Components) ja ehitusmaterjalide tootmine, oluline on ka õmblustööstus.^[viide?]

Hinnanguliselt oli 2021. aastal töötleva tööstuse toodangu müük umbes 550 miljonit eurot.^[viide?]

2013. aastal suleti läheduses asuv Viru põlevkivikaevandus, samuti Ahtme elektrijaam, mille võimsus oli 30 MW.^[viide?]

Viru Keemia Grupi tehas
Viru Keemia Grupi tehas
Viru Keemia Grupi administratiivhoone

Haridus

Kohtla-Järvel tegutseb kuus põhikooli (Kohtla-Järve Järve Kool, Kohtla-Järve Ahtme Põhikool, Kohtla-Järve Slaavi Põhikool, Kohtla-Järve Tammiku Põhikool, Kohtla-Järve Maleva Põhikool, Kohtla-Järve Kesklinna Põhikool). Gümnaasiumiharidust saab omandada Kohtla-Järve Gümnaasiumis ja Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis.

Kohtla-Järvel on ka kolm huvialakooli: Kohtla-Järve Kunstide Kool, Ahtme Kunstide Kool, Kohtla-Järve Koolinoorte Loomemaja.

Sport

Kohtla-Järve JK Järve mängib jalgpalli Eesti Esiliiga B-tasandil.^[viide?]

Kohtla-Järve KK HITO mängib korvpalli Eesti teises liigas.^[viide?]

Sõpruslinnad

Kohtla-Järve sõpruslinnad teistes riikides:^[5]

Outokumpu, Soome (1969)
Norderstedt, Saksamaa (1989)
Kėdainiai rajoon, Leedu (1997)
Saransk, Venemaa (1998)
Veliki Novgorod, Venemaa (2004)
Slantsõ rajoon, Venemaa (1999)
Kingissepp (Kingissepa linnaasundus), Venemaa (2000)
Korostõšiv, Ukraina (2006)
Wyszków, Poola (2006)
Saligorsk, Valgevene (2008)
Staffanstorp, Rootsi (2009)

Ajalugu

Kohtla-Järve nimi pärineb sellest, et koht asutati Kohtla ja Järve mõisa maade piirile. Samas kohas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve jääb osaliselt kahe ajaloolise küla aladele – aastal 1241 mainiti Taani hindamisraamatus Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula).^[viide?]

Kohtla-Järve linn on rajatud Kohtla ja Järve mõisa maadele kunagise Järve küla kohale seoses põlevkiviõlitööstuse (Esimene Eesti Põlevkivitööstus) loomisega 1920. aastate alguses. Kohtla-Järve töölisasula (nüüd nn Vanalinn) rajati Järve vallamaja juures 1916. aastal alustatud põlevkivi kaevandamise piirkonda. 1930. aastatel tekkisid Käva, Pavandu ja Vaheküla elamukogumid. Kävale rajatud kaevandusettevõtte juurde kujunes arhitekt Anton Lembit Soansi üldplaani kohaselt töölisasula. Püstitati puidust barakke ja väikekorteritega tööliselamuid hajalipaiknevate gruppidena (Lilleküla, Sibulaküla jt, mis pole säilinud), omaette kahekorruseliste tööliselamute grupp (Hädaküla) ning arhitekt Eugen Habermanni projekti alusel^[6] (1920–1921) kavandatud ametnike elamud (Siidisuka). Väikeasula tekkis ka Käva kaevanduse juurde. Pärast 1930. aastate majanduskriisi ehitati kolmekorruselisi paekivist tööliselamuid kööktubadega Kohtla (Ehitajate) tee äärde Vahekülla ja asula põhjaossa Pavandusse. 1940. aastal hakati Kohtla tee äärde ehitama kahekorruselisi kahetoaliste korteritega elamuid.^[viide?]

1946. aastal nimetati Kohtla-Järve maakondliku ja 1947. aastal vabariikliku alluvusega linnaks, millele allusid Kohtla ja Kukruse alev.^[viide?]

1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin.^[7] 1950. aastal ehitati Kohtla-Järve kino "Pobeda", Keskallee 1. 1959. aastal liideti Kohtla ja Kukruse alev Kohtla-Järve linnaga. 1960. aastal ühendati Kohtla-Järvega Ahtme ja Jõhvi linn ning Sompa alev, 1964. aastal Oru asula. Kohtla-Järve linnale allutati veel 1959. aastal Kiviõli ja Püssi alev, 1960. aastal Viivikonna alev ja maapiirkondi. 1964. aastal loodi Kohtla-Järve rajoon.^[viide?]

Juhtimine

Kohtla-Järve linnapea oli aastatel 2003–2016 Jevgeni Solovjov.^[8]^[9]

Pilte

Vaade Kohtla-Järvele Kohtla-Järve – Mäetaguse maanteelt mõni kilomeeter enne linnapiiri
Mälestusmärk Viru Keemia Grupi tehase ees
Põlevkivi tööstusliku kaevandamise alguse mälestusmärk
Viru Keemia Grupi administratiivhoone
II maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud^[10]
Kohtla-Järve kultuurimaja esine park
Maja kesklinnas
Administratiivhoone kesklinnas
Sinivoore-Outokumpu elamurajoonis
Skulptuur "Au tööle"^[11] („Kahe kaine kaevuri“ monument^[12] või "kaks kainet")
Tiik Spordi tänaval Kohta-Järvel