Ahtme linnaosa
| Ahtme linnaosa | |
|---|---|
|
| |
Pindala: 10,5 km² (2018)[1]  | |
|
Elanikke: 15 599 (1.01.2023)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 1493 in/km² | |
 |
Ahtme on Kohtla-Järve linnaosa. Asub Jõhvi lõunakülje all.
Ahtmes asus üks suuremaid põlevkivikaevandusi. Varem tegutses seal Kohtla-Järve Soojusele kuuluv Ahtme soojuselektrijaam.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Ahtmel 17 252 inimest. Eestlasi oli neist 2128 (12,3%).[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kaht Jõhvi mõisast eraldatud talu koos hõlmates hakati Eesti ajal nimetama Ahtme-Rausvere külaks Jõhvi–Illuka maantee ääres. 15. detsembril 1938 oli Ahtme külas 6 talu (Väljarahva, Pajuniidu, Ahtme-Einti, Ahtme, Kohtringi ja Noolmani) 28 elanikuga.[4] Küla kuulus endisesse ja alates 1. aprillist 1939 uude Jõhvi valda Virumaal.[5]
Teise Saksa okupatsiooni ajal alustati 1942. aastal Ahtme küla metsamaadel kaevanduse, põlevkivirikastustehase, elektrijaama ja tehaseasula rajamist. Väga palju kasutati Nõukogude sõjavangide tööjõudu, aga näiteks ka Madalmaade vabapalgalisi korstnaehitajaid jt.
Pärast sõda jätkati Ahtme tööstusasula arendamist juba Nõukogude võimu poolt. Ka nüüd kasutati sõjavangide (sedakorda Saksamaa ja tema liitlaste) tööjõudu, selleks rajati 135. sõjavangilaager. Nii kaevanduse, asula kui ka tööstuste projektid tehti Leningradis projekteerimisettevõttes GIProŠaht.[6]
1948. aastal sai Ahtme tehaseasula töölisalevi õigused. 1949. aastast kuulus alev Jõhvimaa alla, 1950. aastast Jõhvi rajooni alla. 1953. aastal sai töölisalev rajoonilise alluvusega linna õigused.
Ahtme küla alale rajatava asulaga samal ajal rajati Puru küla maadele uut asulat (praeguse Puru asumi kohal). 1960. aastatel kinnistus Ahtme küla kohale rajatud asula nimeks Vana-Ahtme ning Purusse rajatud ja hiljem ida poole laiendatud asula nimeks Uus-Ahtme.
1960. aastal kaotati ära Ahtme linn ning linna vanem ja uuem asula läksid Kohtla-Järve linna koosseisu.
Uuesti oli Ahtme iseseisev linn aastatel 1991–1993, pärast seda sai Ahtmest jälle Kohtla-Järve linnaosa.[7]
Asumid
[muuda | muuda lähteteksti]2007. aastal oli Ahtmes viis asumit:[8]
2007. aastal planeeriti lisaks kaks asumit:
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas. Vaadatud 11.12.2018.
- ↑ Statistikaamet. Vaadatud 21.08.2023.
- ↑ "Statistikaameti andmebaas". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. märts 2016. Vaadatud 2. märtsil 2013.
- ↑ https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.3138.1.1098:38
- ↑ https://www.etera.ee/zoom/42930/view?page=40
- ↑ Viktor Nikolai. "Ahtme kaevandus". // 90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis. Tehnoloogia ja inimesed. Eesti Mäeselts, TTÜ Mäeinstituut, Eesti Põlevkivi. Tallinn 2006. Lk 162
- ↑ Eesti haldusterritoriaalse jaotuse ja korralduse areng 1990. aastatest (I osa), vaadatud 22.02.2016
- ↑ OÜ Hendrikson&Ko (2007). "Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa üldplaneeringu seletuskiri" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 1. veebruar 2016. Vaadatud 20.07.2008.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Erik Kalda. "Jõhvi maadleb maavalitusega Ahtme pärast". Põhjarannik, 7. märts 2001
- Viktor Nikolai. "Ahtme kaevandus". // 90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis. Tehnoloogia ja inimesed. Eesti Mäeselts, TTÜ Mäeinstituut, Eesti Põlevkivi. Tallinn 2006. Lk 162–201
- Mait Sepp. "Kuidas tekkis Ahtme?". Eesti Loodus, 5 (september-oktoober)/ 2024. Lk 22–26
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]