Tšingisiidid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tšingisiidid olid Mongolite riigi looja Tšingis-khaani järglaste valitsejadünastia, kes valitsesid Mongolite riiki ja ka tema poegade rajatud riike.

Mongolite riik 1227. aastal, Tšingis-khaani surma ajal
Mongolite riik Möngke-khaani (1251–59) surma järel.
Tšagatai ulussi piirid 13. sajandi lõpul
Mongolite riigi alad tšingisiidide valitsuse all, 14. sajandi alguses. Kollane - Kuldhord, roheline - Yuani dünastia valdused, hall - Tšagatai valdused ja lilla - Ilkhanaat
Ilkhanaat, 1256–1353

Tšingis-khaanil oli neli poega: Džutši, Ugedei, Tšagatai ja Tolui, kellel oli mongolite seaduste järgi õigus riiki ja selle osasid valitseda. Enne surma jaotas Tšingis-khaan mongolite vallutatud ala oma poegade vahel neljaks osaks ulussiks. Suurkhaani tiitli sai kurultai otsuse põhjal Ugedei (1185–1241), kuna vanim poeg Džutši suri 1227. aastal, juba enne Tšingis-khaani.

Yuani dünastia[muuda | muuda lähteteksti]

Suurkhaan (1229–1241) Ugedei surma järel läks riik, mis hõlmas Mongoolia ja Hiina, Tšingis-khaani noorima poja Tolui poegade Möngke (1208–1259) ja Hubilai (1215–1294) valdusse. Hubilai sai 1260. aastal suurkhaaniks ehk ametlikult kõigi mongoli riikide ülemvalitsejaks. 1271. aastal võttis ta endale Hiina keisri tiitli, 1279. aastaks vallutas ta Hiina täielikult ning rajas Yuani dünastia, mis oli võimul Hiinas kuni 1368. aastani.

Tšagatai dünastia[muuda | muuda lähteteksti]

Tšingis-khaani poja Tšagatai (surnud 1242) valduseks sai Kesk-Aasia (Mogolistan), kus tema järglased valitsesid 1227–1379. Aastatel (1225-1270, 1304-1368) olid valdused Mongoli impeeriumi osa, seejärel aga iseseisev. 13. sajandi lõpul oma võimu tipul hõlmasid valdused alad: Amudarjast lõunapoole Araali mereni ja Altai mägedeni, kuni tänapäeva Mongoolia ja Hiina piirini.

Mongoli barlassi hõimust pärit Timur tõrjus nad võimult, 14. sajandi viimasel kolmandikul, Timuriidide riigis taastasid Džutši suguvõsa võimu Siberi khaanide järglased Šeibaniidid. Pärast neid valitsesid Buxoroses 1598–1753 Orda soo kõrvalharust pärinenud Aštarhaniidid.

Hulagiidide dünastia[muuda | muuda lähteteksti]

Tolui kolmas poeg Hülagü vallutas suurkhaan (1251–1259) Möngke (1208–1259) käsul Pärsia ja purustas Kalifaadi, kuid sai 1260 Palestiinas mamelukkidelt lüüa. Tema järglased, Hulagiidid valitsesid aastani 1353 Iraanis, Iraagis ja Taga-Kaukaasias.

Next.svg Pikemalt artiklis Ilkhanaat.

Kuldhordi dünastia[muuda | muuda lähteteksti]

Tšingis-khaani vanim poeg Džutši suri enne oma isa, seetõttu sai talle kuuluvate valduste omanikuks tema poeg Batu. Batu-khaani Venemaa ja Kõptšaki stepi valdused moodustasid Sinise hordi (hiljem Kuldhord). Džutši teine poeg Orda (surnud 1280) sai endale Lõuna-Siberi Valgehordi, mille Tohtamõš ühendas hiljem Kuldhordiga.

Pärast Kuldhordi lagunemist valitsesid Džutši järglased Kaasani khaaniriiki (aastani 1552), Astrahani khaaniriiki (aastani 1554), Kassimovi khaaniriiki (aastani 1681) ja Siberi khaaniriiki (17. sajandi lõpuni); 1359–1428 Kuldhordi vasall olnud Krimmi khaaniriik oli pärast iseseisvumist aastatel 1428–1785 iseseisev.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]