Seldžukid

Allikas: Vikipeedia
Seldžukkide riigi suurim ulatus aastal 1092.
Euroopa ja Väike-Aasia kaart 11. sajandil

Seldžukid olid oguusi-turgi rändhõimude liit ja nende rajatud dünastia, kes valitsesid Lääne-Aasias 11.14. sajandini, sh Seldžukkide riiki (1037–1194) ja Rumi Seldžukkide sultanaati (1077–1307).

Dünastia sai oma nime Kõnõki hõimupealiku Saldžuki järgi, kelle juhtimisel liikus hõim Sõrdarja alamjooksu aladelt lõunasse. Seldžukid islamiseerusid umbes aastal 985.[1]

Seldžukiidide dünastia rajajaks oli Togrulbek, kes valitses Seldžukkide riiki (1037–1194) aastatel 1038–1063. Togrulbeki juhtimisel vallutati Horasan, Horezm, Lääne-Iraan, Aserbaidžaan ja Iraak. Alp Arslani juhtimisel saavutasid Seldžukkide väed 1071. aastal Manzikerti lahingus Bütsantsi üle tähtsa võidu, misjärel hõivati pea kogu Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina.

Seldžukkide riik saavutas oma suurima ulatuse 11. sajandi lõpus, ulatudes Egiptusest Hiinani[1]. Võim kuulus riigis hõimuülikutele, kellele anti valitsemiseks suuri maavaldusi (iktaad). Seldžukkide riik oli suurim Malik-šahhi surma ajal. Seldžukkide vallutustel oli islamimaade ajaloos pöördeline tähendus; suurtel aladel, kus olid seni elanud peamiselt iraanlased, muutusid valdavaks turgi hõimud, mis hakkasid tuginema rangelt sunniitlikule islamile ja bürokraatlikule ametnikkonnale. Seldžukkide tungimine Palestiinasse ja Väike-Aasiasse oli ristisõdade ajendeid

Seldžukkide impeerium hakkas lagunema pärast Malik-šahhi surma 1092. aastal[1] ning tema poegade vahel alanud võimuvõitlust riigi valitsemise eest. Pärast Malik-šahh I-se surma aastal 1095 jagunes impeerium mitmeks väiksemaks riigiks. Pärast Malik-šahhi tulid võimule Kilij Arslan I Rumi Seldžukkide sultanaadis ja Tutush I Süürias. Tutush suri aastal 1095, tema kaks poega Fakhr al-Mulk Radwan ja Duqaq hakkasid vastavalt valitsema Aleppos ja Damaskuses. See killustas Süüriat veelgi, Mosulis oli võimul atabek Kerbogha. Selline lõhestumus Lähis-Idas tegi eurooplaste vallutustee Jeruusalemmani lihtsaks.

Ristisõdade käigus vallutati aastatel 1096–1099 Esimeses ristisõjas Vahemere idaosas Levandis Antakya ja Edessa linn ning moodustati Ristisõdijate riigid Edessa krahvkond 1098–1149 ja Antiookia vürstiriik 1098–1268.

Iseseisvunud sultanaatidest eksisteeris kõige kauem Rumi Seldžukkide sultanaat (1077–1307).

Seldžuki valitsejad[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Eesti Entsüklopeedia", 8. köide. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]