Mamelukid

Allikas: Vikipeedia

Mamelukid (ar mamlūk, omand, valge ori) olid keskaegses Lähis-Idas orisõdurid, kellest Aijubiidide kalifaadis moodustus valitseja kaardivägi. Mamelukide vägi moodustati ostetud või andamiks saadud poisslastest, algul pärinesid need türgi hõi­mudest, hiljem peamiselt kaukaaslastest.

Täisvarustuses Egiptuse mameluk.

1250. aastal kõrvaldasid mamelukid võimult Aijubiidid ning haaras Süürias ja Egiptuses võimu, kus mamelukid valitsesid kahe dünastiana (Bahri ja Burdži dünastia) kuni aastani 1517.

1260. aastal purustasid mamelukid Baibarsi juhtimisel Am Džaluti juures mongolite väed, 1268. aastal tõr­jusid maalt ristisõdijad ja alisid viimased ristisõdijate valduses olnud linnad Lähis-Idas. 1273. aastal hävitasid nad ismailiidid (assassiinid).

Mamelukide riigi allakäik sai alguse 15. sajandi lõpus, kui portugallased avastasid alternatiivse kaubandusetee Lõuna-Aasiasse ümber Hea Lootuse neeme. Varem riiki läbinud karavanidelt võeti suurt tollimaksu, millest ilmajäämine viis majanduse kollapsini. Lisaks nõrgestasid riiki sõjad Osmanite riigiga, Türgi sultan Selim I vallutas mamelukkide sultanaadi lõplikult 1517. aastal võitis mamelukke, kuid Egiptuses säilis nende võim Napoleoni sõjaretkeni 1798. aastal.