Hermann Hesse
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2014) |
| Hermann Hesse | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
2. juuli 1877 Calw (Saksa keisririik) |
| Surmaaeg | 9. august 1962 (85-aastaselt) |
| Matmispaik | Montagnola kalmistu |
| Amet | luuletaja, maalikunstnik, filosoof, illustreerija, kirjanik |
| Autasud | Nobeli kirjandusauhind, Saksa Kirjastajate ja Raamatukaupmeeste Ühingu rahuauhind |
| Koduleht | http://www.hermann-hesse.com/ |
| Autogramm | |
 | |
Hermann Karl Hesse (2. juuli 1877 Calw – 9. august 1962 Montagnola) oli saksa proosakirjanik, luuletaja, esseist ja kriitik. Ta tegutses ka kujutava kunsti ja muusika vallas.
Ta teosed on näiteks "Stepihunt", "Siddhartha" ja "Klaaspärlimäng". Ta sai 1946. aastal Nobeli kirjandusauhinna.
Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]
Hesse vanemad olid misjonärid Indias. Tema isa Johannes Hesse oli baltisakslane, kes sündis Paides ja kasvas Eestis 11 aastat. Seetõttu sai Hermann sündides nii Saksamaa kui ka Venemaa kodakondsuse.[1] Hesse sõnul oli tema isapoolsetel baltisaksa juurtel väga oluline osa tema enda identiteedi väljakujunemisel.
Isapoolne vanaisa Carl Hermann Hesse oli lõpetanud Tartu ülikooli ja töötanud Paides kreisiarstina, onu Benjamin Hermann Karl Hesse oli Rõngu Mihkli koguduse, Tallinna Toomkoguduse ja Tallinna Oleviste koguduse pastor ning Tallinna Linnamisjoni asutaja. Ema Marie Gundert oli Württembergi indoloogi tütar.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Hermann Hesse sündis Calwi linnas Württembergis Saksamaal misjonäri perekonnas.
Tal oli 5 õde-venda, kellest kaks surid juba imikueas.
Hesse kasvas üles Švaabimaa pietistide perekonnas, milles kehtis põhimõte koondada usklikke väikestesse mõttegruppidesse.
1890. aastast õppis Hesse Göppingeni ladina koolis, mille lõpetamise (Landexamen) järel sai ta õiguse õppida tasuta evangeelses seminaris. Aastal 1891 põgenes ta evangeelsest seminarist. Hiljem vahetas ta sageli töökohti (raamatukaupluse õpipoiss, mehaaniku õpipoiss, antiigikaupmees jne). 1904. aastal pühendas ta end kirjandusele Gaienhofeni külas (praegu asub seal üks paljudest Hessele pühendatud muuseumidest).
Aastal 1905 abiellus Hesse Maria Bernoulliga, neil sündis kolm poega. Aastatel 1910–1912 reisis ta palju: Austriasse, Itaaliasse, Šveitsi ja Indiasse. Aastal 1911, pärast reisi Indiasse, asus ta koos perega elama Berni. Alates 1919. aastast elas Hermann Hesse peamiselt Montagnolas Tessini kantonis. Neli aastat hiljem sai temast Šveitsi kodanik. Mõni aeg pärast seda lahutas ta end abikaasast, 1924. aastal abiellus Ruth Wengeriga, hiljem kunstiajaloolase Ninon Dobliniga. Hesse elas Montagnolas surmani 9. augustil 1962.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjanduslikku tegevust alustas luulega ja impressionistliku proosaga. Varasemas loomingus huvitus ta peamiselt inimese eneseleidmisest (nt "Peter Camezind"). Hesse oli luuletaja, jutustaja, esseist (näiteks esseed Novalisest, Goethest, Hölderlinist), kriitik ja maalikunstnik, aga ta huvitus ka muusikast.[2]
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
- "Peter Camenzind" (1904, romaan, eesti keeles 1952 Torontos pealkirjaga "Mägede poeg" (tõlkija Dagmar Stock); Mati Sirkli uues tõlkes pealkirjaga "Peter Camenzind" 2007)
- "Ratta all" ("Unterm Rad", 1906)
- "Gertrud" (1910, eesti keeles 1997)
- "Rosshalde" (1914)
- "Knulp: kolm lugu Knulpist" (1915, eesti keeles 1997)
- "Pilk kaosesse" (esseekogu, 1920)
- "Demian" (romaan, 1919, eesti keeles 1994)
- "Klingsori viimane suvi" (1920, eesti keeles 1965)
- "Siddhartha" (1922, eesti keeles 1986 ja 2004)
- "Supelsaks" (1925, eesti keeles 2003)
- "Nürnbergi reis" (1927)
- "Stepihunt" (1927, eesti keeles 1973, 1993 ja kahes trükis 2002)
- "Narziss ja Goldmund" (1930, eesti keeles 1995 ja 1996)
- "Tee sissepoole" (jutustustekogu, 1931)
- "Hommikumaaränd" (1932, eesti keeles 1986 ja 2004)
- "Klaaspärlimäng" (1943, eesti keeles 1976 ja 2005)
- "Meenutusi arstidest" (neli esseed, sh "Vanaisa Hesse, 1960)[3]
- "Astmed" (luulevalimik; 1961)
Eesti keeles on ilmunud veel proosavalimikud "Eelkevad" (1929), "Unenäokingitus" (1970) ja "Lõputu unenägu: muinasjutte, autobiograafilist" (1990), esseevalimik "Fantaasiad" (1995), tsitaadivalimik "Võluri sõnad" (2000) ning kogumik "Muusika: tähelepanekud, luuletused, retsensioonid ja kirjad" (2005).
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1904 – Wiener Bauernfeld-Preis
- 1936 – Gottfried-Keller-Preis
- 1946 – Goethe auhind
- 1946 – Nobeli kirjandusauhind
- 1950 – Willhelm Raabe-Preis
- 1954 – Orden Pour le Mérite
- 1955 – Friedenspreis des Deutschen Buchhandels (Saksa raamatukaubanduse rahupreemia)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Weltbürger – Hermann Hesses übernationales und multikulturelles Denken und Wirken. An exhibition of the Hermann-Hesse-Museum of the City of Calw from 2. July 2009 to 7. February 2010.
- ↑ Hermann Hesse. "Muusika. Tähelepanekud, luuletused, retsensioonid ja kirjad." (Koostanud Volker Michels. Sisaldab: Hermann Kasack. "Essee Hermann Hessest." Valikbibliograafia lk. 245–250. Bibliograafia lk. 255–256. Hesse viisistuste ja teksti algussõnade register lk. 251–254.) Saksa keelest tõlkinud: proosa – Helga Kross, Krista Räni (Läänemets) ja Mati Sirkel ; luule – Indrek Hirv, Ain Kaalep, Kalle Kurg ja Marju Riisikamp. Tallinn, Kunst, 2005. ISBN 9949407583
- ↑ "Arstist vanaisa vestis Hermann Hessele lugusid meie oma Paidest". Maaleht. Vaadatud 1. juunil 2023.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Heino Gustavson, "Nobeli preemia laureaadi juured Paides" – Kultuur ja Elu 1985, nr 3, lk 34–38
- Helle Luht, "Hermann Hesse sidemeist Eestiga" – Keel ja Kirjandus 1987, nr 2, lk 78–82
- Hermann Hesse, "Vanaisa Hesse" – Edasi 8. august 1987
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hermann Hesse |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Hermann Hesse |
- Hermann Hesse loeb oma luuletuse "Im Nebel" ja teisi luuletusi
- Toomas Liiv, "Hesse hiidnaise jube armunaeratus" ("Narziss ja Goldmund") – Eesti Päevaleht 5. veebruar 1996
- Ilmar Vene, Uusaja sügisel (Narziss ja Goldmund) – Postimees 21. veebruar 1996, lk 14
- Jaak Kärdi, "Ühe pihtimuse konspekt" (Gertrud) – Postimees 26. november 1997, lk 15
- Jaak Kärdi, "Eluga lõpparvet tegev rändur ehk kolm lugu Knulpist" – Postimees 2. veebruar 1998, lk 16
- Mati Sirkel, "Hermann Hessele tagasi mõeldes" – Eesti Päevaleht-Arkaadia, 10. mai 2002, lk 14
- Krista Räni, Paljastused tervisevetel (Supelsaks) – Postimees 13. juuni 2003, lk 22
1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral, Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup, Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965 Šolohhov • 1966 Agnon, Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson, Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 García Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing • 2008 Le Clézio • 2009 Müller • 2010 Vargas Llosa • 2011 Tranströmer • 2012 Mo • 2013 Munro • 2014 Modiano • 2015 Aliaksijevič • 2016 Dylan • 2017 Ishiguro • 2018 Tokarczuk • 2019 Handke • 2020 Glück • 2021 Gurnah • 2022 Ernaux • 2023 Fosse