Rudyard Kipling

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Rudyard Kipling
Kipling nd.jpg
Sündinud 30. detsember 1865
Mumbai
Surnud 18. jaanuar 1936 (vanus 70)
Matmispaik Westminster Abbey, Golders Green Crematorium
Amet kirjanik, luuletaja
Teosed The Second Jungle Book
Abikaasa(d) Caroline Starr Balestier
Lapsed John Kipling, Elsie Bambridge, Josephine Kipling
Pereliikmed Alice Macdonald Fleming, John Kipling
Autasud Nobeli kirjandusauhind
Allkiri
Kipling signature cropped.jpg

Joseph Rudyard Kipling (30. detsember 1865 Bombay (tänapäeval Mumbai), India18. jaanuar 1936 London) oli briti kirjanik.

Ta ammutas ainet India värvikast olustikust (romaan "Kim").

Nii proosas kui ka luules ülistas Kipling mehisust, tugevaid isiksusi ja Briti kolonisaatoreid.

Kuulsad on tema loomajutud ("Džungliraamat" I-II, 1894-95; eesti keeles lühendatult pealkirjaga "Mowgli") ja muinasjutud ("Jutte väikestele lastele" 1902).

1907. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna, olles esimene ingliskeelne ning siiani noorim Nobeli kirjandusauhinna laureaat.

Vähem kui aasta enne oma surma, 6. mail 1935 pidas Kipling Püha Jüri kuninglikus ühingus kõne pealkirjaga "Kaitsmata saar", milles hoiatas Suurbritanniat ohu eest, mida Saksamaa endast kujutab.

Haakrist raamatute kaanel[muuda | muuda lähteteksti]

Rudyard Kiplingi haakrist ja autogramm

Kiplingi paljude raamatute kaanel on haakrist koos elevandiga, kes kannab lootoseõit. Alates 1930. aastatest on tekitanud see küsimuse, kas Kipling polnud natsiideoloogia pooldaja.

Kipling kasutas haakristi kui india iidset õnne ja heaolu sümbolit. Seevastu natsid ei võtnud haakristi oma sümbolina kasutusele enne 1920. aastat. Kipling kasutas nii päri- kui vastupäeva suunatud haakristi. Juba enne natside võimuletulekut Saksamaal teatas Kipling oma kirjastajale, et haakristid tema teoste kaantelt tuleb kõrvaldada, et mitte näidata teda natside pooldajana.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]