Rudyard Kipling
| Rudyard Kipling | |
|---|---|
 Rudyard Kipling (1895) | |
| Sünninimi | Joseph Rudyard Kipling |
| Sündinud |
30. detsember 1865 Malabar Hill, Bombay provints, Briti Raj |
| Surnud |
18. jaanuar 1936 (70-aastaselt) Fitzrovia, London, Inglismaa |
| Puhkepaik | Poets' Corner, Westminster Abbey |
| Žanr | luule, lühijutud, lastejutud, reisijutud, proosa |
| Tuntud teoseid | |
| Tunnustus | Nobeli kirjandusauhind (1907) |
| Abikaasa | Caroline Starr Balestier (a. 1892) |
| Lapsed | Josephine, Elsie, John |
|
| |
| Autogramm |
 |
Joseph Rudyard Kipling (30. detsember 1865 Bombay (tänapäeval Mumbai), India – 18. jaanuar 1936 London) oli briti luuletaja, proosa- ja ajakirjanik. Ta ammutas oma loomingus tihti ainet oma sünnimaa Briti India värvikast olustikust (näiteks romaan "Kim").
Kuulsad on tema loomajutud ("Džungliraamat" I-II, 1894-95; eesti keeles lühendatult pealkirjaga "Mowgli"), muinasjutud ("Jutte väikestele lastele" 1902) ja ka mitmed lühijutud, näiteks "The Man Who Would Be King" (1888). Kiplingu kuulsamateks luuletusteks peetakse näiteks "Mandalay" (1890), "Gunga Din" (1890), "Valge mehe koorem" (1899), "If—" (1910) ja "The Gods of the Copybook Headings" (1919). Nii proosas kui ka luules ülistas ta mehisust, tugevaid isiksusi ja Briti võimu.
Ta oli üks 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse populaarsemaid Suurbritannia kirjanikke. 1907. aastal sai ta 41-aastaselt Nobeli kirjandusauhinna, olles esimene ingliskeelne ning sinnani noorim auhinna laureaat. Kiplingule taheti anda ka Briti poeet-laureaadi tiitlit ning mitmel korral anda talle rüütliseisus, kuid ta keeldus mõlemast.
Väljend prostitutsioonist kui maailma vanimast ametist sai alguse Kiplingu novellist "On the City Wall" (1889), mis räägib India prostituudist Lalunist.[1]
6. mail 1935 pidas Kipling Püha Jüri kuninglikus ühingus kõne "Kaitsmata saar", milles hoiatas Suurbritanniat ohu eest, mida Saksamaa endast kujutab.
Kiplingu põrmu hoitakse Westminster Abbey Poets' Corneris (luuletajate nurgas).
Haakrist raamatute kaanel[muuda | muuda lähteteksti]
Kiplingi paljude raamatute kaanel on haakrist koos elevandiga, kes kannab lootoseõit. Alates 1930. aastatest on tekitanud see küsimuse, kas Kipling polnud natsiideoloogia pooldaja.
Kipling kasutas haakristi kui india iidset õnne ja heaolu sümbolit. Seevastu natsid ei võtnud haakristi oma sümbolina kasutusele enne 1920. aastat. Kipling kasutas nii päri- kui vastupäeva suunatud haakristi. Juba enne natside võimuletulekut Saksamaal teatas Kipling oma kirjastajale, et haakristid tema teoste kaantelt tuleb kõrvaldada, et mitte näidata teda natside pooldajana.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Ants Oras, "Rudyard Kipling 70-a." – Kunst ja Kirjandus 5. jaanuar 1936, nr. 1, lk. 4; uustrükk: Ants Oras, "Ilus haljas" (Luulekool III), 2007, lk. 251–252
- Johannes Silvet, "Rudyard Kipling" – Looming 1936, nr. 1, lk. 58–62
- "XIX–XX sajandi väliskirjanikke" VII (Inglise kirjandus 1871–1917). TRÜ rotaprintväljaanne, 1969, lk. 84–101 (ülevaate autor Arthur Robert Hone)
- "Väliskirjandus XIX ja XX sajandi vahetusel". Valgus, Tallinn 1974, lk. 262–274
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Christensen, Else (1. aprill 2023). "Prostituut, maailma peaaegu vanim elukutse". Imeline Ajalugu. Vaadatud 9. mail 2023.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Rudyard Kipling – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Rudyard Kipling |
- Rudyard Kiplingi tekste Wikisource'is
- Rudyard Kipling Ulmekirjanduse BAASis
- Kaunemaid lugusid taeva all, 1938 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv
1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral, Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup, Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965 Šolohhov • 1966 Agnon, Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson, Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 García Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing • 2008 Le Clézio • 2009 Müller • 2010 Vargas Llosa • 2011 Tranströmer • 2012 Mo • 2013 Munro • 2014 Modiano • 2015 Aliaksijevič • 2016 Dylan • 2017 Ishiguro • 2018 Tokarczuk • 2019 Handke • 2020 Glück • 2021 Gurnah • 2022 Ernaux • 2023 Fosse