Abdulrazak Gurnah

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Abdulrazak Gurnah
AbulrazakGurnahHebronPanel (cropped).jpg
Abdulrazak Gurnah (2009)
Sündinud 20. detsember 1948 (73-aastane)
Sansibar
Haridus Christ Churchi Ülikool (BA)
Kenti Ülikool (MA, PhD)
Tuntud teoseid "Paradise" (1994)
"By the Sea" (2001)
Tunnustus Nobeli kirjandusauhind (2021)

Abdulrazak Gurnah (sündinud 20. detsembril 1948 Sansibaril) on Tansaania päritolu kirjanik, kes elab Suurbritannias ja kellel on Suurbritannia kodakondsus.[1]. Ta pälvis 2021. aastal Nobeli kirjandusauhinna.[2] Ta on üks tuntumaid ja hinnatuimaid postkolonialistliku kirjanduse esindajaid tänapäeval Suurbritannias.[3]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Gurnah sündis 20. detsembril 1948 Sansibari sultanaadis. 18-aastasena põgenes ta Sansibarist pärast seda, kui seal toimus revolutsioon ja selle käigus kiusati taga araablaste etnilist rühma. 1968. aastal läks ta pagulasena Suurbritanniasse. Seal sai Gurnah kõrghariduse, õppides esmalt Londoni Ülikooli egiidi all Canterburys Christ Churchi Ülikoolis. 1980. aastate alguses töötas ta õppejõuna Nigeerias Kano Ülikoolis. 1982. aastal kaitses ta doktorikraadi Inglismaal Kenti Ülikoolis. Pärast seda asus ta Kenti Ülikoolis õppejõuna tööle. Suurbritannias paguluses elades hakkas ta 20. eluaastate alguses kirjutama.[4]

Gurnahil on ilmunud kümme romaani, nendest tuntuimad on "Paradise" (1994) ja "By the Sea" (2001). Tema kolm esimest romaani – "Memory of Departure" (1987), "Pilgrims Way" (1988) ja "Dottie" (1990) – kujutavad sisserändajate elu tänapäeva Suurbritannias.[3] Neljanda romaani "Paradise" tegevus toimub 20. sajandi alguses ja Esimese maailmasõja ajal Saksa Ida-Aafrika koloonias.[5] "Paradise" esitati Bookeri auhinna ja Whitebreadi kirjandusauhinna kandidaadiks. Romaani "By the Sea" peategelaseks on ühes Inglismaa linnas elav asüülitaotleja. Eesti keeles tema teosed seni ilmunud ei ole. Lisaks on Gurnah toimetanud kaks köidet kogumikku "Essays on African Writing" ning avaldanud käsitlusi sellistest tänapäeva postkolonialistlikest kirjanikest nagu V. S. Naipaul, Salman Rushdie ja Zoë Wicomb.[3]

Gurnah on esimene Tansaaniast pärit Nobeli kirjandusauhinna laureaat. 21. sajandil on ta pärast Naipulii, Doris Lessingit ja Kazuo Ishigurot neljas Suurbritannias elav Nobeli kirjandusauhinna laureaat, kes pole sündinud Suurbritannias.[3]

Romaanid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Memory of Departure" (1987)
  • "Pilgrims Way" (1988)
  • "Dottie" (1990)
  • "Paradise" (1994)
  • "Admiring Silence" (1996)
  • "By the Sea" (2001)
  • "Desertion" (2005)
  • "The Last Gift" (2011)
  • "Gravel Heart" (2017)
  • "Afterlives" (2020)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Nobel Literature Prize 2021: Abdulrazak Gurnah named winner".
  2. https://www.nobelprize.org/prizes/literature/2021/summary/
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 "Nobeli kirjanduspreemia võitis tänavu Tansaania romaanikirjanik". kultuur.postimees.ee. 7.10.2021. Vaadatud 25.3.2022
  4. "Heili Sepp: Gurnah' üks võlusid on kolonialismi mõjude tasakaalus käsitlemine". kultuur.err.ee.
  5. "Abdulrazak Gurnah". literature.britishcouncil.org. Vaadatud 25.3.2022