Selma Lagerlöf

Allikas: Vikipeedia
Selma Lagerlöf
Sünniaeg 20. november 1858
Surmaaeg 16. märts 1940 (81-aastaselt)
Amet romaanikirjanik, õpetaja, kirjanik, autor
Autasud Nobeli kirjandusauhind, Illis Quorum
Veebisait http://www.selmalagerlof.org
Autogramm

Selma Ottilia Lovisa Lagerlöf (20. november 185816. märts 1940) oli rootsi kirjanik.

Ta oli pärit Kesk-Rootsist Värmlandi maakonnast. Tema loomingus on tähtis osa kohalikel pärimustel ja muistenditel. Tema elukaaslane oli 1894. aastast Sophie Elkan.

Tuntud on romantiline romaan "Gösta Berlingi saaga" (1891). Lagerlöf kujutab selles haaravalt tugeva iseloomuga kirglikke inimesi, nende võitlust iseenda ja oma saatusega.

Muinasjutulises noorsooraamatus "Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi" (19061907) lendab härjapõlvlaseks moondatud nimitegelane metshanede seltsis läbi kogu Rootsi. Teekonna jooksul muutub üleannetu ja südametu Nils arukaks ning loomi armastavaks poisiks.

Selma Lagerlöf (1908, Carl Larssoni maal)

1909. aastal pälvis Lagerlöf Nobeli kirjandusauhinna.

"Jeruusalemm" on tema romaan, mille tegevus toimub 19. sajandi viimasel veerandil. Romaani esimeses osas kujutatakse ärkamisliikumise teket ja kujunemist ühes Dalarna kihelkonnas, mille tagajärjel suur hulk selle asukaid rändab välja Palestiinasse, teises väljarännanute saatust pühal maal. Sündmustiku keskpunktis on kaks noort inimest: vanast auväärsest soost talupoeg Ingmar ja tema mõrsja Gertrud. Talu säilitamise nimel hülgab Ingmar Gertrudi, kes liitub väljarändajatega. Rohkete kannatuste järel leiavad mõlemad uue maise õnne.

Teos ekraniseeriti 1996. aastal.

Lagerlöfi "Gösta Berlingi saaga" 2006. aasta eestikeelne väljaanne (kirjastus Eesti Raamat, kujundaja Piret Niinepuu-Kiik) nimetati 2006. aasta Eesti 25 kauneima raamatu hulka.[1]

1984. aastast antakse välja Selma Lagerlöfi auhinda.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 354

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]