Toni Morrison
Toni Morrison | |
---|---|
![]() | |
Sündinud |
Chloe Ardelia Wofford 18. veebruar 1931 |
Surnud |
5. august 2019 (vanus 88) Bronx |
Matmispaik | Unknown |
Alma mater |
|
Amet | kirjanik, õppejõud, luuletaja, audioraamatu lugeja |
Teosed | Armas, Džäss, Paradiis |
Autasud | Nobeli kirjandusauhind, Pulitzeri ilukirjanduspreemia, Presidendi Vabadusmedal |
Autogramm | |
![]() | |
Toni Morrison (18. veebruar 1931 Lorain, Ohio – 5. august 2019 New York) oli afroameerika naiskirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (1993).
Teosega "Beloved" (1987) pälvis ta Pulitzeri auhinna. Raamatud "Jazz" (1992) ja "Paradise" (1997) kuuluvad samasse triloogiasse ning neid kolme teost peetakse ka Morrisoni tuntumateks.
Tema kirjutised on tähelepanuväärsed jutustava laadi, värvikate dialoogide ja detailideni kirjeldatud afroameerika tegelaskujude ja olustiku poolest.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Morrisoni sünninimi oli Chloe Anthony Wofford. Ta sündis töölisklassi kuuluva neljalapselise pere teisena. Lapsena luges Toni palju, tema meeliskirjanikeks olid Jane Austen ja Lev Tolstoi. Tema isa George Wofford rääkis talle rahvajutte neegrite ühiskonnast (seda jutustamismeetodit kasutab Toni hiljem oma loominguski).
Aastal 1949 astus ta Howardi ülikooli humanitaarteaduskonda. Seal vahetas ta oma nime Chloe Toniks. Vahetamise põhjuseks pidas ta rasket hääldust. Nimi "Toni" tuleneb tema keskmisest nimest Anthony. 1953. aastal omandas ta bakalaureusekraadi inglise keeles. Aastal 1955 kaitses ta Cornelli ülikoolis magistrikraadi. Juunis 2005 nimetas Oxfordi ülikool Morrisoni audoktoriks.
Aastatel 1955–1957 oli ta Texas Southern Universitys õpetaja, hiljem õpetas inglise keelt Howardis.
1958. aastal abiellus ta Harold Morrisoniga. Neil oli kaks last, paar lahutas 1964. Pärast lahutust siirdus ta Syracuse'i New Yorgis, kus toimetas õpikuid. 18 kuud hiljem asus ta tööle New Yorgis asuvasse kirjastusse Random House.
Toimetajana mängis ta tähtsat rolli Aafrika-Ameerika kirjanduse populariseerimises. Ta toimetas sääraste autorite raamatuid nagu Toni Cade Bambara, Angela Davis ja Gayl Jones. Samaaegselt andis ta New Yorgi Riiklikus Ülikoolis ka inglise keele tunde. Aastal 1984 nimetati ta Albany Ülikooli Albert Schweitzeri õppetooli juhatajaks. Aastail 1989–2006 teenis ta Princetoni Ülikooli humanitaarharu Robert F. Goheeni õppetoolil.
Hiljem töötas ta ka ajakirja The Nation toimetuses.
Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]
- "Džäss" (katkendeid). Inglise keelest tõlkinud U.U. [= Udo Uibo] – Vikerkaar 1997, nr 4/5, mai, lk 2–16
- "Armas" (Beloved; romaan). Tõlkinud Kalevi Kvell ja Krista Kaer; järelsõna: Krista Kaer. Sari Iiris, Varrak, Tallinn 1997, 246 lk; ISBN 9985300610; 2. trükk: Eesti Päevalehe raamat, nr 23, Madrid: Mediasat Group ja Tallinn: Eesti Päevaleht (levitaja), 2006, ISBN 8498193508
- "Džäss" (Jazz; romaan). Tõlkinud Udo Uibo ja Krista Kaer. Varrak, Tallinn 2008, 182 lk; ISBN 9789985313251
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Krista Kaer, "Ühtaegu igapäevane ja igavikuline. Toni Morrison kirjutab Ameerika neegrinaiste elust" (sisaldab väljavõtteid esseest "Juured. Esivanem kui kõige alus") – Postimees 15. oktoober 1993, nr 237, lk 10
- Anu Saluäär, "Toni Morrisoni Nobeli auhind 1993" – Looming, 1993, nr 12, lk 1713–14
- Krista Kaer, "Ameerika kirjanduse suundumusi (III): afroameerika kirjandus" – Looming 1997, nr 3, lk 429–430
- Krista Kaer, "Musta Ameerika hellus ja kurbus" – Vikerkaar 1997, nr 4/5, lk 184-187
![]() |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Toni Morrison |