Benjamin Hermann Karl Hesse
Benjamin Hermann Karl Hesse (26. detsember 1854 Paide – 5. mai 1910 Berliin) oli Eesti vaimulik.
Õppis Paides kreiskoolis, aastatel 1867–1873 Pärnus gümnaasiumis. Aastal 1874 oli ta koduõpetaja Seljakülas Lääne-Nigula kihelkonnas. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1875–1878. Oli prooviaastal Sangaste ja Laatre koguduses (Theodor Heinrich Renatus Hesse juures) ning Rõngu Mihkli koguduses (Ludwig August Immanuel Körberi juures). Ordineeriti 30. septembril 1879 Tartus õpetajaks.
Oli 1879–1880 Võru praostkonna vikaarõpetaja. 1880–1888 oli Rõngu Mihkli koguduse (introdutseeriti 11. mail 1880) õpetaja. Aastatel 1889–1897 oli ta Tallinna Diakonisside Asutise rektor, olles 1891–1897 ühtlasi Tallinna Toomkoguduse diakonõpetaja. 1897–1910 oli ta Tallinna Oleviste koguduse õpetaja, oli ka Tallinna Linnamisjoni asutaja. Suri aastal 1910 Berliinis[1][2].
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa Carl Hermann Hesse töötas Paides ja Järvamaal maakonnaarstina. Tema onu Conrad Eduard Hesse oli Kuressaare Laurentiuse koguduse ülemõpetaja. Tema vend Johannes Hesse oli neli aastat misjonärina Indias. Tema vennapoeg Hermann Hesse oli kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat. Tema poeg Hermann Theodor Karl Hesse (1884–1921) oli Tallinna Oleviste koguduse õpetaja, poeg Georg Johannes Hesse (1885–1944) oli arst.