Roger Martin du Gard
| Roger Martin du Gard | |
|---|---|
|
Roger Martin du Gard 1937. aastal | |
| Sünniaeg |
23. märts 1881 Neuilly-sur-Seine |
| Surmaaeg | 22. august 1958 (77-aastaselt) |
| Amet | kirjanik, näitekirjanik |
| Autasud | Nobeli kirjandusauhind, Auleegioni komandör |
| Autogramm | |
|
| |
Roger Martin du Gard (23. märts 1881 – 22. august 1958) oli prantsuse kirjanik, keda peetakse 20. sajandi oluliseks realistlikuks autoriks. Ta on tuntud eelkõige oma mitmeosalise romaanisarja "Les Thibault" poolest, mis käsitleb ühe perekonna saatust ja ühiskondlikke muutusi Esimese maailmasõja eel ning ajal. Selle teose eest pälvis ta 1937. aastal Nobeli kirjandusauhinna, mille komisjon tõstis esile tema sügavat psühholoogilist tunnetust ja ausust inimloomuse kujutamisel.
Martin du Gard oli sündinud Pariisi lähistel ning õppis ajaloolaseks, kuid keskendus peagi kirjandusele. Tema loomingus on tugev rõhk moraalsetel ja eetilistel küsimustel ning ühiskonna kriitilisel kajastamisel. Ta oli aktiivne ka sotsiaalsete ja poliitiliste teemade käsitlemisel, mis peegeldusid tema kirjutistes.
Elu lõpus elas ta Lõuna-Prantsusmaal Nice'i lähedal ning tema soov oli olla maetud seal, kus ta veetis olulise osa oma elust ja karjäärist. Ta on maetud Cimiezi kloostri kalmistule Nice'is.
Teosed eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]- "Perekond Thibault" 2 esimest köidet: I köite tõlkinud Marta Sillaots, II köite tõlkinud Justa (= Aita) Kurfeldt; eessõna: Aleksander Aspel. Sari "Nobeli laureaadid", kirjastus Loodus, Tartu/Tallinn 1938
- "Perekond Thibault" I–IV: 1. köite tõlkinud Marta Sillaots; 2. köite tõlkinud Aita Kurfeldt; 3. ja 4. köite tõlkinud Heiti Kaarde. Köidete eessõnad: Villem Alttoa. Sari "Suuri sõnameistreid", Eesti Riiklik Kirjastus 1960
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Tänavune Nobeli laureaat" – Looming 1937, nr 9, lk 1054–55
- Johannes Semper, "Roger Martin du Gard" – Looming 1937, nr 10, lk 1144–52 ja J. Semper, "Mõtterännakud" II, 1971
- "20. sajandi väliskirjandus" (kõrgkooliõpik). Valgus, Tallinn 1971, lk 84–100