François Mauriac
Ilme
| François Mauriac | |
|---|---|
|
| |
| Sünniaeg |
Charles François Mauriac 11. oktoober 1885 Bordeaux |
| Surmaaeg |
1. september 1970 (84-aastaselt) Pariisi XVI ringkond |
| Amet | kirjanik, luuletaja, näitekirjanik |
| Abikaasa(d) | Jeanne Mauriac |
| Autasud | Nobeli kirjandusauhind |
| Autogramm | |
|
| |
François Charles Mauriac [franssu'a mori'ak] (11. oktoober 1885 Bordeaux – 1. september 1970 Pariis) oli prantsuse kirjanik, esseist ja ajakirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (1952).
Mauriac oli tuntud oma romaanide poolest, mis olid sügava sisuga ja käsitlesid usulisi ja moraalseid teemasid nagu süü, pattulangemine ja andestus. Paljude tema teoste tegevus toimub Prantsusmaa edelaosas, eriti Bordeaux' ümbruses, kust ta ise pärit oli.
Lisaks ilukirjandusele avaldas ta ka päevikuid, esseesid ja poliitilisi kirjutisi.
Ta kuulus alates 1933. aastast Prantsuse Akadeemiasse ja teda peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks prantsuse katoliiklikuks kirjanikuks.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1958 – valiti Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia välisliikmeks
Teosed eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]- "Langenud inglid" (Anges noirs; romaan). Tõlkinud ja eessõna: Viktor Veskimäe. Eesti Kirjastus Orto, Toronto 1954, 300 lk
- "Ussipesa". 1. osa (romaan). Tõlkinud Hans Vanaveski. LR, 1959, nr 8, 62 lk
- "Ussipesa", 2. osa, LR nr 9, 52 lk
- "Armastuse kõrb" (Le Désert de l'amour; romaan, (1925). Tõlkinud Henno Rajandi, LR 1970, nr 40/41, 128 lk
- "Thérèse Desqueyroux; Öö lõpp" (Thérèse Desqueyroux; La fin de la nuit; romaanid). Tõlkinud ja järelsõna: Henno Rajandi. Sari "Varamu", Eesti Raamat, Tallinn 1972, 254 lk
- "Ohvritall" (L'Agneau; romaan). Tõlkinud ja järelsõna: Malle Talvet; värsid tõlkinud Indrek Hirv. LR 1986, nr 43/45, 86 lk
- "Endise aja nooruk" (Desert de l'amour; Galigai; Un adolescent d'autrefois; romaanid "Armastuse kõrb", "Galigai", "Endise aja nooruk"). Tõlkinud Henno Rajandi ja Tõnu Õnnepalu; järelsõna Tõnu Õnnepalu. Sari "Nobeli laureaat", Eesti Raamat 1991, 336 lk
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- J. S. (= Johannes Semper, "Raamatute keskel" (F. Mauriac. Le désert de l'amour) – Looming 1925, nr 10, lk 839–840
- Aleksander Aspel, "Romaan ja kirjaniku mõttesüsteem" (Sartre ja Mauriac) – Looming 1939, nr 6, lk 645–651 ja A. Aspeli raamatus "Kirjad Pariisist", Ilmamaa, Tartu 2000, lk 34–43
- "François Mauriac 1885–1970" – Looming 1970, nr 10, lk 1597–98
- "20. sajandi väliskirjandus" (kõrgkooliõpik). Valgus, Tallinn 1971, lk 100–106
- Linnar Priimägi, "François Mauriaci jumalikkus. Essee" – Akadeemia 1993, nr 4, lk 742–754
- Vaapo Vaher, "Nobeli kirjandusauhinnad XLV" – Eesti Aeg 15. veebruar 1995, lk 15
- Henno Rajandi, "Tõlkija teekond", Ilmamaa, Tartu 2002, lk 34–39 ("François Mauriac" – raamatu "Thérèse Desqueyroux. Öö lõpp" järelsõna kordustrükk)