Füüsikaliste suuruste loend

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Loendis on sagedamini kasutatavate füüsikaliste suuruste ja nende ühikute nimetused ja tähised. Elektrotehnilised suurused on detailsemalt esitatud Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loendis.

Põhisuurused[muuda | muuda lähteteksti]

Tabelis on SI põhiühikutele vastavad Rahvusvahelise suuruste süsteemi ISQ füüsikalised suurused, nende mõõtühikud ja dimensioonid.

Suuruse nimi Suuruse tähis, varutähis SI mõõtühik Ühiku tähis Dimensioon Lühikirjeldus
aeg t sekund s T Sündmuse kestus
ainehulk n mool mol N Aine kogus osakeste arvu järgi
elektrivoolu tugevus (voolutugevus) I amper A I Iseloomustab juhtme ristlõiget või muud pinda ajaühikus läbivat elektrilaengut
mass m kilogramm kg M Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja ning mõõt
pikkus
laius
kõrgus
raadius
läbimõõt
teepikkus
l, L
b
h
r, R
d, D
s
meeter m L
temperatuur T kelvin K Θ Termodünaamiline temperatuur, ka temperatuurivahe
valgustugevus I, Iv kandela cd J Valgusvoog, mille kiirgab punktikujuline valgusallikas ruuminurga ühiku kohta

Valik tuletatud suuruseid[muuda | muuda lähteteksti]

Suuruse nimetus Suuruse tähis, varutähis SI mõõtühik Ühiku tähis Lühikirjeldus
dielektriline läbitavus (epsilon) farad meetri kohta F/m Iseloomustab dielektrikute elektrilise polarisatsiooni võimet
dielektriline polarisatsioon P kulon ruutmeetri kohta C/m2 Omavahel seotud elektrilaengud molekulis nihkuvad välise elektrivälja mõjul
dünaamiline viskoossus (eeta) paskalsekund Pa·s Iseloomustab vooliste (vedelike, gaaside) sisehõõrdumist; CGS-süsteemi ühik puaas (P)
elektrijuhtivus G siimens S Keha võime juhtida elektrivoolu
elektrilaeng q kulon C Iseloomustab kehade elektromagnetilist vastastikmõju
elektriline potentsiaal (fii) volt V Väljendab elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhet
elektrivoog (psii) kulon C Näitab elektrivälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda
elektrivoo tihedus ehk elektriline nihe D kulon ruutmeetri kohta C/m2 Kirjeldab makroskoopilist elektrivälja
elektrivälja tugevus E volt meetri kohta V/m Punktlaengule mõjuv jõud elektriväljas
energia E, W džaul J Keha või mateeria liikumise üldine mõõt
entalpia H džaul J Termodünaamilise süsteemi siseenergia
entroopia S džaul kelvini kohta J/K Kirjeldab termodünaamilise süsteemi võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu
erijuhtivus σ, γ, κ siimens meetri kohta S/m Iseloomustab aine või materjali elektrijuhtivust
erikaal (gamma) njuuton kuupmeetri kohta N/m3 = kg/(m2·s2) Aine kaal ruumalaühiku kohta
eriruumala, erimaht v kuupmeeter kilogrammi kohta m3/kg Aine massiühiku ruumala
erisoojus c džaul kilogrammi ja kelvini kohta J/(kg·K) Soojusmahtuvus massiühiku kohta
eritakistus (roo) oom·meeter Ω·m Iseloomustab antud materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale elektrivoolule takistust
erivõimsus , w vatt kilogrammi kohta W/·kg Võimsus massiühiku kohta
fookuskaugus f meeter m [[Optika |Optilise süsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus
heledus L, Lv kandela ruutmeetri kohta cd/m2 Väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu
heliintensiivsus, helitugevus I vatt ruutmeetri kohta W/m2 Helienergia voo tihedus
helirõhk p paskal Pa Heli levimisel õhus või vedelikus tekkiv lisarõhk
helirõhutase Lp detsibell dB Helirõhu ja kuuldelävele vastava helirõhu suhe detsibellides
hõõrdetegur (müü) üks 1 Iseloomustab kahe keha vahelise hõõrdejõu ja survejõu suhet
impulsimoment, pöördeimpulss L meeterkilogramm korda meeter sekundis kg·m2/s Keha liikumishulga moment
impulss, liikumishulk p kilogramm-meeter sekundis kg·m/s Keha võime mõjutada teisi kehasid oma massi ja kiirusega
induktiivsus L henri H Põhineb endainduktsioonil
inertsimoment I, J kilogramm korda meeter ruudus kg·m2 Pöörleva keha inertsi mõõt
jõud F njuuton N Kehade vastastikmõju mõõt
jõumoment M njuutonmeeter N·m Jõu võime põhjustada keha pöördliikumist
kaal Fg njuuton N Iseloomustab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon või inerts
kasutegur (eeta) üks 1 Väljendab saadava kasuliku energia ja kulutatud energia suhet
keemiline potentsiaal (müü) džaul J Olekufunktsioon muutuva osakeste arvuga termodünaamiliste süsteemide kirjeldamiseks
kiirendus
(lineaarkiirendus)
a meeter sekundi ruudu kohta m/s2 Kiiruse muutus ajaühikus
kiiritustihedus E, Ee vatt ruutmeetri kohta W/m2 Iseloomustab pinnaelemendile langevat kiirgusvoogu
kiirus v meeter sekundis m/s Läbitud teepikkus ajaühikus
lainepikkus (lambda) meeter m Laine poolt läbitav teepikkus ühe perioodi jooksul
magneetumus M amper meetri kohta A/m Iseloomustab füüsikalise keha magneetumist
magnetiline induktsioon, magnetvälja tihedus B tesla T Määrab magnetväljas liikuvale elektrivooluga juhtmele mõjuva jõu
magnetiline läbitavus (eeta) henri meetri kohta H/m Iseloomustab aine magneetumise võimet
magnetiline polarisatsioon J tesla T Iseloomustab magnetinduktsiooni magnetilises materjalis, võrreldes magnetväljaga vaakumis
magnetvoog (fii) veeber Wb Magnetilise induktsiooni voog läbi mingi pinna
mahtuvus C farad F Iseloomustab elektrijuhi või kondensaatori võimet mahutada elektrilaengut
mehaaniline (tõmbe- või surve-) pinge (sigma) paskal Pa Iseloomustab tahkise mõttelisel pinnal mõjuva sisejõu intensiivsust
molaarne kontsentratsioon c mool kuupmeetris mol/m3 Aineosakeste hulk ainete segu ruumala kohta
neeldumisdoos, kiirgusdoos D grei Gy Aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia ja selle aine massi jagatis
nurk, tasanurk (kreeka
väiketäht)
radiaan rad Nurk sirgete vahel tasapinnal
nurkkiirendus (alfa) radiaan sekundi ruudu kohta rad/s2 Ringliikumise kiiruse muutus
nurkkiirus (oomega) radiaani sekundis rad/s Ringliikumise kiirus
nurksagedus (oomega) radiaan sekundis rad/s Perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul
pindala A, S ruutmeeter m2 Pinna suurus
periood T sekund s Ühe täisvõnke kestus
poolestusaeg T½ sekund s Näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub radioaktiivse aine kogus poole väiksemaks
pöörlemissagedus, pöörlemiskiirus n üks sekundis s‒1 ehk 1/s ehk p/s Täispöörete arv ajaühikus
ringsagedus (oomega) radiaan sekundis rad/s Perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul
ruumala V kuupmeeter m3 Ruumiosa suurus
ruuminurk Ω (oomega) steradiaan sr Tipunurk koonusel, mille tipp on kera keskmes ja põhja serv kera pinnal
rõhk p paskal Pa Pinnaühikule risti mõjuv jõud
sagedus f herts Hz Võngete arv sekundis
siseenergia U džaul J Termodünaamilise süsteemi energia see osa, mis sõltub ainult süsteemi sisemisest olekust
soojushulk Q džaul J Soojusvahetust iseloomustav suurus
soojusjuhtivus, soojusjuhtivustegur (lambda) vatt meetri ja kelvini kohta W/(m·K) Iseloomustab aines soojuse levimise määra
soojusläbikandetegur k(alfa), U vatt ruutmeetri ja kelvini kohta W(m2·K) Iseloomustab soojuse siirdumist läbi piirdetarindi (nt seina) ühest keskkonnast teise
soojusmahtuvus Cp džaul kelvini kohta J/K Energia hulk, mis on vajalik keha temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra
soojusvoog (soojusvoolu tihedus) vatt ruutmeetri kohta W/m2 Soojushulk, mis kandub soojusvahetuse puhul ühes ajaühikus läbi vaadeldava pinna pindalaühiku
soojusvool vatt W Soojushulk, mis kandub ajaühikus läbi vaadeldava pinna
soojusülekandetegur (alfa), h vatt ruutmeetri ja kelvini kohta W(m2·K) Iseloomustab konvektiivse soojusülekande intensiivsust eri keskkondade eralduspinnal
takistus R oom Ω Elektrijuhi omadus avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju
termiline energia E'th' džaul J Aine osakeste korrapäratu liikumise energia
tihedus ρ (roo) kilogramm kuupmeetri kohta kg/m3 Mass ruumalaühiku kohta
töö W, A džaul J Iseloomustab energia üleminekut ühest liigist teise
valgushulk Q, Qv luumensekund lm·s Kiirgusenergiat nägemisaistingu järgi väljendav suurus
valgussäritus H, HvQ lukssekund lx·s Vastuvõetud valgushulga pindtihedus
valgustustihedus ehk valgustatus E, Ev luks lx Pinnale langeva valgusvoo pindtihedus
valgusviljakus luumen vati kohta lm/W Valgusallika valgusvoo ja selle tekitamiseks tarbitava võimsuse jagatis
valgusvoog (fii), luumen lm Väljendab kiirgusvoo valguslikku toimet
viskoossus (eeta) paskalsekund Pa·s Iseloomustab voolite (vedelike, gaaside) sisehõõrdumist; CGS-süsteemi ühik puaas (P)
vastastikune induktiivsus M henri H Iseloomustab kahe või enama vooluahela vastastikust magnetilist mõju
voolutihedus J, S amper ruutmeetri kohta A/m2 Juhi ristlõikepinda läbiva elektrivoolu ja selle pinna pindala jagatis
võimsus P vatt W Ajaühikus tehtav töö

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]