Füüsikaliste suuruste loend
Jump to navigation
Jump to search
Loendis on sagedamini kasutatavate füüsikaliste suuruste ja nende ühikute nimed ja tähised. Elektrotehnilised suurused on loetletud ka Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loendis.
Rahvusvahelise ühikusüsteemi SI põhiühikutele vastavad suurused ja ühikud on tabelis paksus kirjas.
| Suuruse nimi | Suuruse tähis, varutähis | Ühiku nimi | Ühiku tähis | Lühikirjeldus |
|---|---|---|---|---|
| aeg | t | sekund | s | Sündmuse kestus |
| ainehulk | n | mool | mol | Aine kogus osakeste arvu järgi |
| elektrijuhtivus | G | siimens | S | Keha võime juhtida elektrivoolu |
| elektrilaeng | q | kulon | C | Iseloomustab kehade elektromagnetilist vastastikmõju |
| elektrivool, voolutugevus | I | amper | A | Iseloomustab juhtme ristlõiget või muud pinda ajaühikus läbivat elektrilaengut |
| elektrivälja tugevus | E | Volt meetri kohta | V/m | Punktlaengule mõjuv jõud elektriväljas |
| energia | E, W | džaul | J | Keha või mateeria liikumise üldine mõõt |
| energia ruumtihedus | e, w | džaul kuupmeetri kohta | J/m3 | Energia hulk ruumalaühiku kohta |
| erijuhtivus | σ, γ, κ | siimens meetri kohta | S/m | Iseloomustab aine või materjali elektrijuhtivust |
| erisoojus | c | džaul kilogrammi ja kelvini kohta | J/(kg•K) | Soojusmahtuvus massiühiku kohta |
| heledus | L, Lv | kandela ruutmeetri kohta | cd/m2 | Väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu |
| heliintensiivsus, helitugevus | I | vatt ruutmeetri kohta | W/m2 | Helienergia voo tihedus |
| helirõhk | p | paskal | Pa | Heli levimisel õhus või vedelikus tekkiv lisarõhk |
| helirõhu tase | Lp | detsibell | dB | Helirõhu ja kuuldelävele vastava helirõhu suhe detsibellides |
| impulsimoment | L | meeterkilogramm korda meeter sekundis | kg•m2/s | Keha liikumishulga moment |
| impulss, liikumishulk | p | kilogramm-meeter sekundis | kg•m/s | Keha võime mõjutada teisi kehasid oma massi ja kiirusega |
| induktiivsus | L | Henri | H | Põhineb endainduktsioonil |
| inertsimoment | I, J | kilogramm korda meeter ruudus | kg•m2 | Pöörleva keha inertsi mõõt |
| jõud | F | njuuton | N | Kehade vastastikmõju mõõt |
| jõumoment | M | njuutonmeeter | N•m ehk Nm | Jõu võime põhjustada keha pöördliikumist |
| kaal | Fg | njuuton | N | Iseloomustab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon või inerts |
| kiirendus (lineaarkiirendus) |
a | meeter sekundi ruudu kohta | m/s2 | Kiiruse muutus ajaühikus |
| kiiritustihedus, kiiritustugevus | E, Ee | vatt ruutmeetri kohta | W/m2 | Iseloomustab pinnaelemendile langevat kiirgusvoogu |
| kiirus | v | meeter sekundis | m/s | Läbitud teepikkus ajaühikus |
| lainepikkus | λ (lambda) | meeter | m | Laine poolt läbitav teepikkus ühe perioodi jooksul |
| magnetiline induktsioon, magnetvälja tihedus | B | tesla | T | Määrab magnetväljas liikuvale elektrivooluga juhtmele mõjuva jõu |
| magnetvoog | Φ (fii) | veeber | Wb | Magnetilise induktsiooni voog läbi mingi pinna |
| mahtuvus | C | farad | F | Iseloomustab elektrijuhi või kondensaatori võimet mahutada elektrilaengut |
| mass | m | kilogramm | kg | Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja ning mõõt |
| molaarne kontsentratsioon | c | mool kuupmeetris | mol/m3 | Aineosakeste hulk ainete segu ruumala kohta |
| nurk, tasanurk | (kreeka väiketäht) |
radiaan | rad | Nurk sirgete vahel tasapinnal |
| nurkkiirendus | α (alfa) | radiaani sekundi ruudu kohta | rad/s2 | Ringliikumise kiiruse muutus |
| nurkkiirus | ω (oomega) | radiaani sekundis | rad/s | Ringliikumise kiirus |
| pindala | A, S | ruutmeeter | m2 | Pinna suurus |
| periood | T | sekund | s | Ühe täisvõnke kestus |
| pikkus laius kõrgus raadius läbimõõt teepikkus |
l, L b h r, R d, D s |
meeter | m | |
| pöördemoment | T | njuutonmeeter | N•m | Iseloomustab pöörleva keha nurkkiirust muutva välisjõu mõju |
| pöörlemissagedus, pöörlemiskiirus | n | üks sekundis | s‒1 ehk 1/s ehk r/s | Täispöörete arv ajaühikus |
| ruumala | V | kuupmeeter | m3 | Ruumiosa suurus |
| ruuminurk | Ω (oomega) | sr | steradiaan | Tipunurk koonusel, mille tipp on kera keskmes ja põhja serv kera pinnal |
| rõhk | p | paskal | Pa | Pinnaühikule risti mõjuv jõud |
| sagedus | f | herts | Hz | Võngete arv sekundis |
| soojushulk | Q | džaul | J | Soojusvahetust iseloomustav suurus |
| soojusjuhtivus, soojusjuhtivustegur | λ (lambda) | vatt meetri ja kelvini kohta | W/(m•K) | Iseloomustab aines soojuse levimise määra |
| soojusmahtuvus | Cp | džaul kelvini kohta | J/K | Energia hulk, mis on vajalik keha temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra |
| takistus | R | oom | Ω | Elektrijuhi omadus avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju |
| temperatuur | T | kelvin | K | Termodünaamiline temperatuur, ka temperatuurivahe |
| tihedus | ρ (roo) | kilogramm kuupmeetri kohta | kg/m3 | Mass ruumalaühiku kohta |
| töö | W, A | džaul | J | Iseloomustab energia üleminekut ühest liigist teise |
| valgushulk | Q, Qv | luumensekund | lx•s | Kiirgusenergiat nägemisaistingu järgi väljendav suurus |
| valgussäritus | H, HvQ | lukssekund | lm•s | Vastuvõetud valgushulga pindtihedus |
| valgustugevus | I, Iv | kandela | cd | Valgusvoog, mille kiirgab punktikujuline valgusallikas ruuminurga ühiku kohta |
| valgustustihedus ehk valgustatus | E, Ev | luks | lx | Pinnale langeva valgusvoo pindtihedus |
| valgusviljakus | luumen vati kohta | lm/W | Valgusallika valgusvoo ja selle tekitamiseks tarbitava võimsuse jagatis | |
| valgusvoog | Φ (fii), Φv | luumen | lm | Väljendab kiirgusvoo valguslikku toimet |
| viskoossus | η (eeta) | paskalsekund | Pa•s | Vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes |
| vastastikune induktiivsus | M | henri | H | Iseloomustab kahe või enama vooluahela vastastikust magnetilist mõju |
| voolutihedus | J, S | amper ruutmeetri kohta | A/m2 | Juhi ristlõikepinda läbiva elektrivoolu ja selle pinna pindala jagatis |
| võimsus | P | vatt | W | Ajaühikus tehtav töö |
