Füüsikaliste suuruste loend
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Loendis on sagedamini kasutatavate füüsikaliste suuruste ja nende ühikute nimetused ja tähised. Elektrotehnilised suurused on detailsemalt esitatud Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loendis.
Põhisuurused[muuda | muuda lähteteksti]
Tabelis on SI põhiühikutele vastavad Rahvusvahelise suuruste süsteemi ISQ füüsikalised suurused, nende mõõtühikud ja dimensioonid.
Suuruse nimi | Suuruse tähis, varutähis | SI mõõtühik | Ühiku tähis | Dimensioon | Lühikirjeldus |
---|---|---|---|---|---|
aeg | t | sekund | s | T | Sündmuse kestus |
ainehulk | n | mool | mol | N | Aine kogus osakeste arvu järgi |
elektrivoolu tugevus (voolutugevus) | I | amper | A | I | Iseloomustab juhtme ristlõiget või muud pinda ajaühikus läbivat elektrilaengut |
mass | m | kilogramm | kg | M | Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja ning mõõt |
pikkus laius kõrgus raadius läbimõõt teepikkus |
l, L b h r, R d, D s |
meeter | m | L | |
temperatuur | T | kelvin | K | Θ | Termodünaamiline temperatuur, ka temperatuurivahe |
valgustugevus | I, Iv | kandela | cd | J | Valgusvoog, mille kiirgab punktikujuline valgusallikas ruuminurga ühiku kohta |
Valik tuletatud suuruseid[muuda | muuda lähteteksti]
Suuruse nimetus | Suuruse tähis, varutähis | SI mõõtühik | Ühiku tähis | Lühikirjeldus |
---|---|---|---|---|
dielektriline läbitavus | (epsilon) | farad meetri kohta | F/m | Iseloomustab dielektrikute elektrilise polarisatsiooni võimet |
dielektriline polarisatsioon | P | kulon ruutmeetri kohta | C/m2 | Omavahel seotud elektrilaengud molekulis nihkuvad välise elektrivälja mõjul |
dünaamiline viskoossus | (eeta) | paskalsekund | Pa·s | Iseloomustab vooliste (vedelike, gaaside) sisehõõrdumist; CGS-süsteemi ühik puaas (P) |
elektrijuhtivus | G | siimens | S | Keha võime juhtida elektrivoolu |
elektrilaeng | q | kulon | C | Iseloomustab kehade elektromagnetilist vastastikmõju |
elektriline potentsiaal | (fii) | volt | V | Väljendab elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhet |
elektrivoog | (psii) | kulon | C | Näitab elektrivälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda |
elektrivoo tihedus ehk elektriline nihe | D | kulon ruutmeetri kohta | C/m2 | Kirjeldab makroskoopilist elektrivälja |
elektrivälja tugevus | E | volt meetri kohta | V/m | Punktlaengule mõjuv jõud elektriväljas |
energia | E, W | džaul | J | Keha või mateeria liikumise üldine mõõt |
entalpia | H | džaul | J | Termodünaamilise süsteemi siseenergia |
entroopia | S | džaul kelvini kohta | J/K | Kirjeldab termodünaamilise süsteemi võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu |
erijuhtivus | σ, γ, κ | siimens meetri kohta | S/m | Iseloomustab aine või materjali elektrijuhtivust |
erikaal | (gamma) | njuuton kuupmeetri kohta | N/m3 = kg/(m2·s2) | Aine kaal ruumalaühiku kohta |
eriruumala, erimaht | v | kuupmeeter kilogrammi kohta | m3/kg | Aine massiühiku ruumala |
erisoojus | c | džaul kilogrammi ja kelvini kohta | J/(kg·K) | Soojusmahtuvus massiühiku kohta |
eritakistus | (roo) | oom·meeter | Ω·m | Iseloomustab antud materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale elektrivoolule takistust |
erivõimsus | , w | vatt kilogrammi kohta | W/·kg | Võimsus massiühiku kohta |
fookuskaugus | f | meeter | m | [[Optika |Optilise süsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus |
heledus | L, Lv | kandela ruutmeetri kohta | cd/m2 | Väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu |
heliintensiivsus, helitugevus | I | vatt ruutmeetri kohta | W/m2 | Helienergia voo tihedus |
helirõhk | p | paskal | Pa | Heli levimisel õhus või vedelikus tekkiv lisarõhk |
helirõhutase | Lp | detsibell | dB | Helirõhu ja kuuldelävele vastava helirõhu suhe detsibellides |
hõõrdetegur | (müü) | üks | 1 | Iseloomustab kahe keha vahelise hõõrdejõu ja survejõu suhet |
impulsimoment, pöördeimpulss | L | meeterkilogramm korda meeter sekundis | kg·m2/s | Keha liikumishulga moment |
impulss, liikumishulk | p | kilogramm-meeter sekundis | kg·m/s | Keha võime mõjutada teisi kehasid oma massi ja kiirusega |
induktiivsus | L | henri | H | Põhineb endainduktsioonil |
inertsimoment | I, J | kilogramm korda meeter ruudus | kg·m2 | Pöörleva keha inertsi mõõt |
jõud | F | njuuton | N | Kehade vastastikmõju mõõt |
jõumoment | M | njuutonmeeter | N·m | Jõu võime põhjustada keha pöördliikumist |
kaal | Fg | njuuton | N | Iseloomustab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon või inerts |
kasutegur | (eeta) | üks | 1 | Väljendab saadava kasuliku energia ja kulutatud energia suhet |
keemiline potentsiaal | (müü) | džaul | J | Olekufunktsioon muutuva osakeste arvuga termodünaamiliste süsteemide kirjeldamiseks |
kiirendus (lineaarkiirendus) |
a | meeter sekundi ruudu kohta | m/s2 | Kiiruse muutus ajaühikus |
kiiritustihedus | E, Ee | vatt ruutmeetri kohta | W/m2 | Iseloomustab pinnaelemendile langevat kiirgusvoogu |
kiirus | v | meeter sekundis | m/s | Läbitud teepikkus ajaühikus |
lainepikkus | (lambda) | meeter | m | Laine poolt läbitav teepikkus ühe perioodi jooksul |
magneetumus | M | amper meetri kohta | A/m | Iseloomustab füüsikalise keha magneetumist |
magnetiline induktsioon, magnetvälja tihedus | B | tesla | T | Määrab magnetväljas liikuvale elektrivooluga juhtmele mõjuva jõu |
magnetiline läbitavus | (eeta) | henri meetri kohta | H/m | Iseloomustab aine magneetumise võimet |
magnetiline polarisatsioon | J | tesla | T | Iseloomustab magnetinduktsiooni magnetilises materjalis, võrreldes magnetväljaga vaakumis |
magnetvoog | (fii) | veeber | Wb | Magnetilise induktsiooni voog läbi mingi pinna |
mahtuvus | C | farad | F | Iseloomustab elektrijuhi või kondensaatori võimet mahutada elektrilaengut |
mehaaniline (tõmbe- või surve-) pinge | (sigma) | paskal | Pa | Iseloomustab tahkise mõttelisel pinnal mõjuva sisejõu intensiivsust |
molaarne kontsentratsioon | c | mool kuupmeetris | mol/m3 | Aineosakeste hulk ainete segu ruumala kohta |
neeldumisdoos, kiirgusdoos | D | grei | Gy | Aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia ja selle aine massi jagatis |
nurk, tasanurk | (kreeka väiketäht) |
radiaan | rad | Nurk sirgete vahel tasapinnal |
nurkkiirendus | (alfa) | radiaan sekundi ruudu kohta | rad/s2 | Ringliikumise kiiruse muutus |
nurkkiirus | (oomega) | radiaani sekundis | rad/s | Ringliikumise kiirus |
nurksagedus | (oomega) | radiaan sekundis | rad/s | Perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul |
pindala | A, S | ruutmeeter | m2 | Pinna suurus |
periood | T | sekund | s | Ühe täisvõnke kestus |
poolestusaeg | T½ | sekund | s | Näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub radioaktiivse aine kogus poole väiksemaks |
pöörlemissagedus, pöörlemiskiirus | n | üks sekundis | s‒1 ehk 1/s ehk p/s | Täispöörete arv ajaühikus |
ringsagedus | (oomega) | radiaan sekundis | rad/s | Perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul |
ruumala | V | kuupmeeter | m3 | Ruumiosa suurus |
ruuminurk | Ω (oomega) | steradiaan | sr | Tipunurk koonusel, mille tipp on kera keskmes ja põhja serv kera pinnal |
rõhk | p | paskal | Pa | Pinnaühikule risti mõjuv jõud |
sagedus | f | herts | Hz | Võngete arv sekundis |
siseenergia | U | džaul | J | Termodünaamilise süsteemi energia see osa, mis sõltub ainult süsteemi sisemisest olekust |
soojushulk | Q | džaul | J | Soojusvahetust iseloomustav suurus |
soojusjuhtivus, soojusjuhtivustegur | (lambda) | vatt meetri ja kelvini kohta | W/(m·K) | Iseloomustab aines soojuse levimise määra |
soojusläbikandetegur | k(alfa), U | vatt ruutmeetri ja kelvini kohta | W(m2·K) | Iseloomustab soojuse siirdumist läbi piirdetarindi (nt seina) ühest keskkonnast teise |
soojusmahtuvus | Cp | džaul kelvini kohta | J/K | Energia hulk, mis on vajalik keha temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra |
soojusvoog (soojusvoolu tihedus) | vatt ruutmeetri kohta | W/m2 | Soojushulk, mis kandub soojusvahetuse puhul ühes ajaühikus läbi vaadeldava pinna pindalaühiku | |
soojusvool | vatt | W | Soojushulk, mis kandub ajaühikus läbi vaadeldava pinna | |
soojusülekandetegur | (alfa), h | vatt ruutmeetri ja kelvini kohta | W(m2·K) | Iseloomustab konvektiivse soojusülekande intensiivsust eri keskkondade eralduspinnal |
takistus | R | oom | Ω | Elektrijuhi omadus avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju |
termiline energia | E'th' | džaul | J | Aine osakeste korrapäratu liikumise energia |
tihedus | ρ (roo) | kilogramm kuupmeetri kohta | kg/m3 | Mass ruumalaühiku kohta |
töö | W, A | džaul | J | Iseloomustab energia üleminekut ühest liigist teise |
valgushulk | Q, Qv | luumensekund | lm·s | Kiirgusenergiat nägemisaistingu järgi väljendav suurus |
valgussäritus | H, HvQ | lukssekund | lx·s | Vastuvõetud valgushulga pindtihedus |
valgustustihedus ehk valgustatus | E, Ev | luks | lx | Pinnale langeva valgusvoo pindtihedus |
valgusviljakus | luumen vati kohta | lm/W | Valgusallika valgusvoo ja selle tekitamiseks tarbitava võimsuse jagatis | |
valgusvoog | (fii), | luumen | lm | Väljendab kiirgusvoo valguslikku toimet |
viskoossus | (eeta) | paskalsekund | Pa·s | Iseloomustab voolite (vedelike, gaaside) sisehõõrdumist; CGS-süsteemi ühik puaas (P) |
vastastikune induktiivsus | M | henri | H | Iseloomustab kahe või enama vooluahela vastastikust magnetilist mõju |
voolutihedus | J, S | amper ruutmeetri kohta | A/m2 | Juhi ristlõikepinda läbiva elektrivoolu ja selle pinna pindala jagatis |
võimsus | P | vatt | W | Ajaühikus tehtav töö |
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Rahvusvaheline suuruste süsteem
- SI-süsteem
- SI-süsteemi põhiühikud
- Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loend