Ruumpaisumismoodul
Ilme

Ruumpaisumismoodul või mahtelastsusmoodul (või ) on elastsusmoodul, mis iseloomustab mingi keskmistatud normaalpinge (mõjub keha kõikidele pindadele) muutuse korral avalduva ruumdeformatsiooni (suhtelise mahumuutuse) suurust.
Definitsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Ruumpaisumismoodulit võib formaalselt defineerida valemiga
kus on rõhk, is ruumala ja tähistab rõhu tuletist ruumala suhtes.
Arvestades ühikulist massi,
kus ρ on tihedus ja dP/dρ tähistab rõhu tuletist tiheduse suhtes (ehk rõhu muutumise kiirust ruumala muutumisel). Ruumpaisumismooduli pöördväärtus on tuntud kui aine kokkusurutavus.
Valitud väärtusi
[muuda | muuda lähteteksti]| Materjal | Mahtelastsusmoodul ühikutes GPa |
|---|---|
| Kautšuk [1] | 1,5 to 2 |
| Naatriumkloriid | 24,42 |
| Klaas (vaata ka allolevat tabelit) | 35 to 55 |
| Teras | 160 |
| Teemant (temp. 4K) [2] | 443 |
| Graniit | 50 |
| Savikilt | 10 |
| Lubjakivi | 65 |
| Kriit | 9 |
| Liivakivi | 0,7 |

Materjal mille mahtelastsusmoodul on 35 GPa kaotab ühe protsendi oma ruumalast, kui talle mõjub väline rõhk suurusega 0.35 GPa.
| Vesi | 2,2 GPa (väärtus kasvab suurematel rõhkudel) |
| Metanool | 823 MPa (temp. 20 °C ja 1 Atm) |
| Õhk | 142 kPa (adiabaatiline- või isentroopne mahtelastsusmoodul) |
| Õhk | 101 kPa (isotermiline mahtelastsusmoodul) |
| Tahke heelium | 50 MPa (ligikaudu) |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Silicone Rubber". AZO materials.
- ↑ Page 52 of "Introduction to Solid State Physics, 8th edition" by Charles Kittel, 2005
- ↑ Fluegel, Alexander. "Bulk modulus calculation of glasses". glassproperties.com.