SI

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt SI-süsteem)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib mõõtühikute süsteemist; lühendi teiste tähenduste kohta vaata lehekülge SI (täpsustus)

SI [sii] (lühend tuleb prantsuskeelsest nimest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) ehk SI-süsteem (varem eesti keeles Rahvusvaheline Mõõtühikute Süsteem) on mõõtühikute süsteem, kinnitati ja tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis toimunud Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsi otsusega.

SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu.

NSV Liidus kehtis SI-süsteem aastast 1963. Eestis on kohustuslik kasutada rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikuid majandustegevuses, rahvatervise ja avaliku ohutuse valdkonnas, haldus- ja õppetegevuses ning standardimisel.[1]

SI-süsteemi loomisel on rakendatud järgmiseid põhimõtteid.

  1. SI-süsteemi ühikud on ühtsed kõikidel mõõtmisaladel. Näiteks ühik džaul (J) on ühtne iga liiki (mehaanilise, soojusliku, elektrilise, keemilise) energia ja ka töö mõõtmiseks (endise jõukilogramm-meetri, kalori, vatt-tunni, hobujõud-tunni, ergi jne asemel).
  2. SI-süsteem on universaalne: see hõlmab teaduse, tehnika ja majanduse kõiki harusid, ei vaja mingisuguseid muid ühikuid ja on kõlblik iga liiki mõõtmisteks.
  3. SI-süsteem on koherentne ehk seostatud, st kõikides füüsikalistes võrrandites, mis määravad tuletatud mõõtühikuid, on võrdetegur alati dimensioonita suurus ja võrdne ühega. SI-süsteemi mõõtühikute kasutamisel lihtsustuvad ka paljud võrrandid, nomogrammid ja graafikud, sest langeb ära vajadus üleminekutegurite järele. Selle tõttu muutuvad arusaadavamaks füüsikalised seaduspärasused ning kujuneb lihtsamaks üld- ja eriainete õppimine ja õpetamine.
  4. SI on ratsionaliseeritud, st peamistes valemites puudub kordaja või . See sisaldub ainult avaldistes, kus esineb sfääriline või teljeline sümmeetria.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]