Kelvin

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ühikust; jõe kohta vaata artiklit Kelvini jõgi.

Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.

Vihtide ja Mõõtude Peakonverentsi 1967.a määratluse kohaselt on 1 kelvin 1273,15 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist. Peakonverentsi 2018. a otsusel põhineb kelvini definitsioon alates 2019. a 20. maist Boltzmanni konstandi täpsel väärtusel.[1]

Next.svg Pikemalt artiklis SI-süsteemi põhiühikud

Kelvini temperatuuriskaala nullpunktiks on absoluutne nulltemperatuur. Absoluutsel skaalal saab temperatuurinäit olla ainult positiivne. Selle skaala võttis 1851. aastal kasutusele inglise füüsik William Thomson (lord Kelvin).

Kelvini temperatuuriskaala kraad on väärtuselt võrdne Celsiuse skaala kraadiga: 1 K = 1 °C. Seega temperatuuri T muutus väljendatuna kelvinites võrdub arvuliselt temperatuuri t muutusega Celsiuse kraadides:

Temperatuur T Kelvini skaalal ja temperatuur t Celsiuse skaalal on omavahel seotud järgmiselt:

T [K] = t [°C] + 273,15; näiteks temperatuurile t = 30 °C vastab absoluutsel skaalal 30 + 273,15 = 303,15 K
t [°C] = T [K] − 273,15; näiteks temperatuurile T = 300 K vastab Celsiuse skaalal 300 – 273,15 = 26,85 °C

Enne 1967. aastat kasutati kelvini (tollal nimetati seda Kelvini kraadiks) tähisena °K.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]