Jõud

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib füüsikalisest suurusest; spordiseltsi kohta vaata Jõud (spordiselts); sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Jõud (täpsustus); kolhoosi kohta vaata Jõud (kolhoos)

Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju. Mehaanikas on jõud kehade vastastikuse mõju mõõduks. Jõud on vektoriaalne suurus, mis tähendab, et tal on

  1. moodul ehk arväärtus ehk suurus (tugevus, intensiivsus),
  2. suund
  3. rakenduspunkt.

Newtoni teise seaduse järgi on kehale mõjuv jõud võrdeline keha massi ning kiirenduse korrutisega.

Jõu tähis füüsikalise suurusena on F, mis tuleneb ladina sõnast fortis ("tugev").

Jõu mõõtühik SI-süsteemis on njuuton (N). Jõud 1 N annab kehale, mille mass on 1 kg, kiirenduse 1 m/s².

Jõu projektsioon teljel[muuda | muuda lähteteksti]

Jõu projektsioon teljel on skalaarne suurus, mis võrdub jõu algus- ja lõpp-punkti projektsioonide vahelise lõigu pikkusega, võetuna vastava märgiga. Projektsioon loetakse positiivseks, kui üleminek vektori alguse projektsioonist lõpu projektsioonini toimub telje positiivses suunas, ja negatiivseks, kui see toimub teljega vastupidises suunas.

Jõusüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Jõusüsteemiks nimetatakse staatikas kehale mõjuvate jõudude kogumit.[1] Jõusüsteeme jaotatakse:

  • Koonduv jõusüsteem — koonduvasse jõusüsteemi kuuluvate jõudude mõjusirged lõikuvad ühes ja samas punktis.
  • Paralleeljõudude süsteem — paralleeljõudude süsteemi kuuluvate jõudude mõjusirged on paralleelsed.
  • Üldine jõusüsteem — jõusüsteemi, mis pole ei koonduv jõusüsteem ega paralleeljõudude süsteem, nimetatakse üldiseks jõusüsteemiks.
  • Tasapinnaline jõusüsteem — tasapinnalisse jõusüsteemi kuuluvate jõudude mõjusirged asuvad ühel ja samal tasandil.
  • Ruumiline jõusüsteem — ruumilisse jõusüsteemi kuuluvate jõudude mõjusirged ei asu ühel ja samal tasandil.

Newtoni seadused[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Newtoni seadused.

Jõu määramiseks saab kasutada Newtoni II seadust, mille kohaselt keha kiirendus () on samasuunaline ja tugevuselt võrdeline talle mõjuva jõuga , kus võrdeteguriks on keha mass ():

.

Kui kehale mõjub tundmatu jõud, siis tuleks eelnevalt leida keha (inertne) mass (see, mida kaaluga mõõdetakse, on raske mass). Selleks saab kasutada Newtoni III seadust, mille kohaselt mõju ja vastumõju on võrdsed (ja vastassuunalised). Seega, kui kaks keha (massidega m1 ja m2) on interaktsioonis, siis

,

mis lubab jõust sõltumatult määrata masside suhte

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Andrus Salupere. "Staatika". 2006. Kasutatud 2018.