Kiirendus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kiirendus (tähis ) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Kiirenduse dimensioon on LT–2, kus L on pikkus ja T aeg. Kiirenduse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundi ruudu kohta (m/s2 ehk m·s–2),

Kiirendus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Negatiivset kiirendust nimetatakse ka aeglustuseks.

Kiirendust mõõdetakse kiirendusanduriga.

Hetkkiirendus[muuda | muuda lähteteksti]

Hetkiirenduse saab matemaatiliselt avaldada kiirusvektori esimese tuletisena või kohavektori teise tuletisena aja funktsioonina:

.

Newtoni teise seaduse kohaselt on kiirendus võrdeline punktmassile (või kehale) mõjuva jõuga. Kiirendusvektori saab kiirenevalt liikuva masspunkti trajektoori igas punktis lahutada trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks. Tangentsiaalkomponent iseloomustab kiiruse arvväärtuse muutumist ja normaalkomponent kiirusvektori sihi muutumist.

Ühtlane kiirendus[muuda | muuda lähteteksti]

Sirgjoonelise liikumise korral on kiirenduse normaalkomponent null. Kui seejuures kiiruse muut (kiiruse kahe väärtuse vahe) on võrdsete ajavahemike puhul ühesuurune, siis on tegemist ühtlase ehk konstantse kiirendusega.

Geomeetriline tõlgendus[muuda | muuda lähteteksti]

Kui kiirust kujutada aja ja kiiruse koordinaatteljestikus, siis kiirenduse absoluutväärtus mingil hetkel on võrdne graafiku joone puutuja tõusuga sellel hetkel.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]