Füüsikaliste suuruste loend

Loendis on sagedamini kasutatavate füüsikaliste suuruste ja nende ühikute nimed ja tähised. Elektrotehnilised suurused on loetletud ka Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loendis.

Põhisuurused

Rahvusvahelise suuruste süsteemi ISQ (vastavad SI põhiühikutele) füüsikalised suurused, nende tähised, SI-süsteemi mõõtühikud ja dimensioonid on loetletud järgnevas tabelis.

Suuruse nimi	Suuruse tähis, varutähis	SI mõõtühik	Ühiku tähis	Dimensioon	Lühikirjeldus
aeg	t	sekund	s	T	Sündmuse kestus
ainehulk	n	mool	mol	N	Aine kogus osakeste arvu järgi
elektrivoolu voolutugevus	I	amper	A	I	Iseloomustab juhtme ristlõiget või muud pinda ajaühikus läbivat elektrilaengut
mass	m	kilogramm	kg	M	Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja ning mõõt
pikkus laius kõrgus raadius läbimõõt teepikkus	l, L b h r, R d, D s	meeter	m	L
temperatuur	T	kelvin	K	Θ	Termodünaamiline temperatuur, ka temperatuurivahe
valgustugevus	I, Iv	kandela	cd	J	Valgusvoog, mille kiirgab punktikujuline valgusallikas ruuminurga ühiku kohta

Tuletatud suurused

Valik enamlevinud tuletatud füüsikalisi suuruseid, nende tähiseid, SI-süsteemi mõõtühikuid on toodud allolevas tabelis

Suuruse nimi	Suuruse tähis, varutähis	SI mõõtühik	Ühiku tähis	Lühikirjeldus
elektrijuhtivus	G	siimens	S	Keha võime juhtida elektrivoolu
elektrilaeng	q	kulon	C	Iseloomustab kehade elektromagnetilist vastastikmõju
elektrivälja tugevus	E	Volt meetri kohta	V/m	Punktlaengule mõjuv jõud elektriväljas
energia	E, W	džaul	J	Keha või mateeria liikumise üldine mõõt
energia ruumtihedus	e, w	džaul kuupmeetri kohta	J/m3	Energia hulk ruumalaühiku kohta
erijuhtivus	σ, γ, κ	siimens meetri kohta	S/m	Iseloomustab aine või materjali elektrijuhtivust
erisoojus	c	džaul kilogrammi ja kelvini kohta	J/(kg•K)	Soojusmahtuvus massiühiku kohta
heledus	L, Lv	kandela ruutmeetri kohta	cd/m2	Väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu
heliintensiivsus, helitugevus	I	vatt ruutmeetri kohta	W/m2	Helienergia voo tihedus
helirõhk	p	paskal	Pa	Heli levimisel õhus või vedelikus tekkiv lisarõhk
helirõhutase	Lp	detsibell	dB	Helirõhu ja kuuldelävele vastava helirõhu suhe detsibellides
impulsimoment	L	meeterkilogramm korda meeter sekundis	kg•m2/s	Keha liikumishulga moment
impulss, liikumishulk	p	kilogramm-meeter sekundis	kg•m/s	Keha võime mõjutada teisi kehasid oma massi ja kiirusega
induktiivsus	L	Henri	H	Põhineb endainduktsioonil
inertsimoment	I, J	kilogramm korda meeter ruudus	kg•m2	Pöörleva keha inertsi mõõt
jõud	F	njuuton	N	Kehade vastastikmõju mõõt
jõumoment	M	njuutonmeeter	N•m ehk Nm	Jõu võime põhjustada keha pöördliikumist
kaal	Fg	njuuton	N	Iseloomustab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon või inerts
kiirendus (lineaarkiirendus)	a	meeter sekundi ruudu kohta	m/s2	Kiiruse muutus ajaühikus
kiiritustihedus, kiiritustugevus	E, Ee	vatt ruutmeetri kohta	W/m2	Iseloomustab pinnaelemendile langevat kiirgusvoogu
kiirus	v	meeter sekundis	m/s	Läbitud teepikkus ajaühikus
lainepikkus	λ (lambda)	meeter	m	Laine poolt läbitav teepikkus ühe perioodi jooksul
magnetiline induktsioon, magnetvälja tihedus	B	tesla	T	Määrab magnetväljas liikuvale elektrivooluga juhtmele mõjuva jõu
magnetvoog	Φ (fii)	veeber	Wb	Magnetilise induktsiooni voog läbi mingi pinna
mahtuvus	C	farad	F	Iseloomustab elektrijuhi või kondensaatori võimet mahutada elektrilaengut
molaarne kontsentratsioon	c	mool kuupmeetris	mol/m3	Aineosakeste hulk ainete segu ruumala kohta
nurk, tasanurk	(kreeka väiketäht)	radiaan	rad	Nurk sirgete vahel tasapinnal
nurkkiirendus	α (alfa)	radiaani sekundi ruudu kohta	rad/s2	Ringliikumise kiiruse muutus
nurkkiirus	ω (oomega)	radiaani sekundis	rad/s	Ringliikumise kiirus
pindala	A, S	ruutmeeter	m2	Pinna suurus
periood	T	sekund	s	Ühe täisvõnke kestus
pöördemoment	T	njuutonmeeter	N•m	Iseloomustab pöörleva keha nurkkiirust muutva välisjõu mõju
pöörlemissagedus, pöörlemiskiirus	n	üks sekundis	s‒1 ehk 1/s ehk r/s	Täispöörete arv ajaühikus
ruumala	V	kuupmeeter	m3	Ruumiosa suurus
ruuminurk	Ω (oomega)	sr	steradiaan	Tipunurk koonusel, mille tipp on kera keskmes ja põhja serv kera pinnal
rõhk	p	paskal	Pa	Pinnaühikule risti mõjuv jõud
sagedus	f	herts	Hz	Võngete arv sekundis
soojushulk	Q	džaul	J	Soojusvahetust iseloomustav suurus
soojusjuhtivus, soojusjuhtivustegur	λ (lambda)	vatt meetri ja kelvini kohta	W/(m•K)	Iseloomustab aines soojuse levimise määra
soojusmahtuvus	Cp	džaul kelvini kohta	J/K	Energia hulk, mis on vajalik keha temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra
takistus	R	oom	Ω	Elektrijuhi omadus avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju
tihedus	ρ (roo)	kilogramm kuupmeetri kohta	kg/m3	Mass ruumalaühiku kohta
töö	W, A	džaul	J	Iseloomustab energia üleminekut ühest liigist teise
valgushulk	Q, Qv	luumensekund	lm•s	Kiirgusenergiat nägemisaistingu järgi väljendav suurus
valgussäritus	H, HvQ	lukssekund	lx•s	Vastuvõetud valgushulga pindtihedus
valgustustihedus ehk valgustatus	E, Ev	luks	lx	Pinnale langeva valgusvoo pindtihedus
valgusviljakus	$\eta _{\mathrm {v} }$	luumen vati kohta	lm/W	Valgusallika valgusvoo ja selle tekitamiseks tarbitava võimsuse jagatis
valgusvoog	Φ (fii), Φv	luumen	lm	Väljendab kiirgusvoo valguslikku toimet
viskoossus	η (eeta)	paskalsekund	Pa•s	Vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes
vastastikune induktiivsus	M	henri	H	Iseloomustab kahe või enama vooluahela vastastikust magnetilist mõju
voolutihedus	J, S	amper ruutmeetri kohta	A/m2	Juhi ristlõikepinda läbiva elektrivoolu ja selle pinna pindala jagatis
võimsus	P	vatt	W	Ajaühikus tehtav töö

Vaata ka

• Rahvusvaheline suuruste süsteem
• SI-süsteem
• SI-süsteemi põhiühikud
• Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loend

Välislingid

• Suuruste ja ühikute tähistest
• Le systeme international dunites SI