Albert Schweitzer

Albert Schweitzer (umbes 1955)

Albert Schweitzer (Arthur William Heintzelmani gravüür)

Albert Schweitzer (14. jaanuar 1875 Saksa keisririik, Elsass-Lotring, Kaysersberg, tänapäeval Haut-Rhin – 4. september 1965 Gaboon, Lambaréné) oli saksa teoloog, muusik, filosoof ja arst.

Schweitzer sündis Elsass-Lotringis, mis tollal kuulus Saksamaale. Pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas 1918 võttis ta Prantsusmaa kodakondsuse.

Oma teoloogilistes töödes kritiseeris ta sekulaarset vaadet ajaloolisest Jeesusest, mis tema ajal oli teoloogias üldlevinud, samuti konservatiivsete kristlaste vaadet Jeesusest.

Schweitzeri peamised tööd on eluslooduse eetikast. Ta sõnastas põhimõtte aukartusest elu ees ja esitas filosoofilise põhjenduse eetilisest suhtumisest kõigesse elavasse tulenevalt kõigele elavale omasest elutahtest.

Ta oli ka orelikunstnik, üks oma aja parimaid Bachi teoste esitajaid.

Oma elu teisel poolel tegutses Schweitzer arstina Aafrikas Lambarénés, mis nüüd asub Gaboonis. Ta rajas 1913 kohalike elanike ravimiseks haigla, mis tänapäeval kannab tema nime. Esialgu oli tema abiliseks tema naine, kes näiteks opereerimisel assisteeris.

Lambaréné asus tollal Prantsuse Ekvatoriaal-Aafrikas. Kui puhkes maailmasõda, siis võeti Schweitzer ja tema naine Saksamaa kodanikena Prantsuse sõjaväe valve alla, aga neil lubati esialgu tööd jätkata. 1917 viidi nad Bordeaux'sse, kus neid kõigepealt hoiti Hispaania piiri lähedal Püreneedes ja alates 1918. aasta märtsist Saint-Rémy-de-Provence'is. Alles 1918. aasta juulis viidi ta sünnipaika Alsace'i, mis pärast sõja peatset lõppu läks Prantsusmaa koosseisu, ja lasti vabaks.

1924 naasis Schweitzer, seekord ilma oma naiseta, Lambarénésse, kus haigla oli vahepeal hävinud, ja taastas selle. Tema assistendiks oli tollal Oxfordi ülikoolis õppinud, kuid seda mitte lõpetanud Noel Gillespie. Seal töötas Schweitzer vaheaegadega kuni surmani, sealhulgas Teise maailmasõja ajal, aga kui ta edaspidi Euroopas ära käis, siis jättis ta maha juba toimiva haigla, mis jätkas tegevust ka ilma Schweitzeritagi.

Pikapeale tema vaated levisid ja pälvisid tunnuistust mitte üksnes Euroopas, vaid kogu maailmas. Aastal 1928 pälvis ta Goethe auhinna ja 1952 Nobeli rahuauhinna.

Teosed eesti keeles

• "Aukartus elu ees". Tõlkinud Peeter Tulviste, eessõna Ain Raitviir. LR 1972, nr 46, 56 lk (sisaldab artiklid ning kõned "Eetika probleem inimmõtte arengus", "Eetiline kultuur", "Inimene ja inimene", "Inimene ja loom", "Rahu või aatomisõda" ja "Maha ebainimlikkus! Maha aatomirelvad!")
• "Kultuur ja eetika". Tõlkinud Mati Sirkel, Tallinn, ER 1984, 296 lk
• "Humanism ja tsivilisatsioon". Tõlkinud Nils Bernhard Sachris, järelsõna: Tiiu Keskpaik – Akadeemia 1995, nr 12, lk 2577–2585

Kirjandus

Raamatud

• Boris Nossik, "Schweitzer" (biograafia). Tõlkinud Jüri Pärni. ER 1976, 440 lk
• Villi Petritski, "Valgus džunglis" (noorsoojutustus). Vene keelest tõlkinud Helve Võsamäe, ER 1977, 208 lk

Artiklid

• Ain Kaalep, "Albert Schweitzer" – Edasi 19. september 1965 ning Kaalepi raamatus "Maavallast ja maailmakirjandusest", ER 1984, lk 128–130
• Ain Raitviir, "Aukartus elu ees" – Looming 1970, nr 12, lk 1858-1869
• "Rotterdami Erasmusest Bertrand Russellini" (kaasaegse kodanliku humanismi ja vabamõtlemise probleeme; artiklite kogumik), ER 1972, lk 104–116 (Juri Levada, "Albert Schweitzeri vanamoelisus ja kaasaegsus")
• Kalevi Kull ja Rein Kuresoo, "Albert Schweitzer Eestis" (raamatu "Kultuur ja eetika" arvustus) – Looming 1985, nr 7, lk 987–991
• Lembit Valt, "Sõna ja tegu Albert Schweitzeri eetikas" – Eesti Loodus 1985, nr 9, lk 600–603
• Agu Vissel, "Teaduse kohast Albert Schweitzeri õpetuses" – kogumikus "Tiidüs ja tõdõ. Märgütüisi: arutlusi teadusest ja tõest" (Filosoofiaseminar "Teadus, pseudoteadus, ebateadus" 29. veebruar – 2. märts 1996 Võrumaal Kütiorus), Võro 1998, nr 5, lk 55–59

Näidend Albert Schweitzerist

• Osvald Tooming on kirjutanud näidendi "Musta Mandri kasupoeg. Jutustus doktor Albert Schweitzerist", mille lavastas Jaan Tooming Vanemuises ja kehastas ka nimiosa; esietendus 8. jaanuaril 1981.

Näidend on ilmunud Osvald Toominga raamatus "Musta Mandri kasupoeg. Rahva sõda ehk Valge laev", Tallinn, ER 1988, lk 3–40.

Välislingid

• Timo Maran, Albert Schweitzer mõtiskleb (Filosoofi elust ja valik tsitaate tema teostest) – Eesti Loodus 1999, nr 7, lk 290–292
• Gudrun Raig, (Albert Schweitzeri ja Helene Bresslau (1876-1957) armastusloost, ühisest elust ning tegevusest) – Eesti Naine 2007, nr 5, lk 92–93