Dmitri Muratov

Dmitri Andrejevitš Muratov (vene keeles Дмитрий Андреевич Муратов; sündinud 29. oktoobril 1961 Kuibõševis Vene NFSV-s) on vene ajakirjanik. 2021. aastal pälvis ta Nobeli rahuauhinna koos Filipiinide ajakirjaniku Maria Ressaga.

Ta on Venemaa võimudele opositsioonilise ajalehe Novaja Gazeta üks asutajaid ja oli aastatel 1995–2017 ning taas aastatel 2019–2023 selle peatoimetaja. 2017. aasta novembrist on ta Novaja Gazeta direktorite nõukogu esimees, samuti toimetuse redaktsiooninõukogu esimees.^[1]

Alates 2004. aastast on ta poliitilise partei Jabloko liige.

Haridus- ja töökäik

1983. aastal lõpetas Kuibõševi Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna. 1983–1985 teenis Nõukogude armees, sealhulgas Afganistanis, sõjaväe sidevahendite krüpteerijana. Pärast sõjaväge töötas ajalehes "Volžski Komsomolets". 1987. aastast ajalehe "Komsomolskaja Pravda" osakonna juhataja, 1990-1992 ajalehe infoosakonna toimetaja. Ajalehes lahkudes asutas samaaegselt ajakirjanike ühingu "6. korrus", kuhu kuulusid ajakirjanikud, kes ei nõustunud ajalehe uue toimetuspoliitikaga. Sellest ühingust arenes 1993. aastal välja ajaleht "Novaja Ježednevnaja Gazeta" (1996. aastast "Novaja Gazeta"), mille esimene number ilmus 1. aprillil 1993. 1994. aasta detsembrist 1995. aasta jaanuarini oli ta ajalehe sõjakorrespondent Tšetšeenias. 1993-1995 oli ajalehe peatoimetaja asetäitja. 1995. aasta veebruaris valiti ta ajalehe peatoimetajaks.

1997. aastal juhtis ta telesaadet "Pressiklubi" telekanalil ORTV ja aastatel 1998–2000 NTV telekanalil iganädalast saadet "Kohus on istungil".

Alates 2004. aastast on ta poliitilise partei Jabloko liige.

2005. aastal sai temast üks ajakirja "Krokodil" kaasomanikest. Uuendatud ajakirja väljaandmine peatati aga 2008. aastal.

2017. aasta novembris astus tagasi "Novaja Gazeta" peatoimetaja kohalt, kuid jäi ajalehe väljaandjaks ja toimetuskolleegiumi juhiks. Ta naasis peatoimetaja kohale 2019. aastal.^[2]

2021. aasta oktoobris said Muratov ja Ameerika-Filipiinide ajakirjanik Maria Ressa Nobeli rahupreemia "nende pingutuste eest sõnavabaduse kaitsmisel, mis on demokraatia ja püsiva rahu eeltingimus". Sellel puhul õnnitles teda koguni Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov: "Võime Dmitri Muratovit õnnitleda. Ta töötab järjekindlalt oma ideaalide poole, ta on neile pühendunud. Ta on andekas, ta on julge. Ja muidugi on see suur kiitus. Me õnnitleme teda."^[3] Muratov ütles, et kavatseb oma Nobeli preemiat kasutada seljaaju lihasatroofiaga laste ravimiseks ja ajakirjanduseks, sealhulgas „välisagentideks“ kuulutatud inimeste toetamiseks. Tema sõnul teeb raha jagamise lõpliku otsuse "Novaja Gazeta" toimetus.^[4] 2. märtsil 2022 otsustasid Muratov ja "Novaja Gazeta" töötajad annetada 2021. aasta Nobeli rahupreemia medali Ukraina pagulaste abistamise fondile.^[5] 20. juunil 2022 müüdi Muratovi Nobeli medal Ameerika Ühendriikides Heritage'i oksjonil 103,5 miljoni dollari eest, alghinnaga 550 000 dollarit. Ostja soovis jääda anonüümseks. Muratov lubas annetada tulu UNICEF-ile, mis saadab selle riikidesse, "kus on Ukrainast pärit pagulasi ja pagulaslapsi".^[6]

28. märtsil 2022 teatas Muratov, et "Novaja Gazeta" lõpetab tegevuse Venemaal pärast teist hoiatust Venemaa riiklikult tsensuuriametilt Roskomnadzor.^[7]

7. aprillil 2022 rünnati teda Moskva Kaasani raudteejaamas viibiva rongi kupees teel Samarasse: talle valati peale punase atsetooniga segatud värvi, mis sattus talle silma. Ründaja põgenes sündmuskohalt.^[8] Kuriteo eest võtsid vastutuse isikud, kes avalikult väidavad end olevat seotud Venemaa Langevarjurite Liiduga. Juba järgmisel päeval tuvastas Muratov sotsiaalmeedia abil ründaja - 41. aastase vene marurahvuslase Nikolai Trifonovi, kuid teda ei vahistatud. Samal päeval teatas Venemaa siseministeerium, et seoses intsidendiga on vahistatud 1984. aastal sündinud Ilja Markovets.^[9] USA luureagentuuride andmetel korraldasid rünnaku Venemaa eriteenistused.^[10]

1. septembril 2023 lisas Venemaa justiitsministeerium ta "välisagentide" nimekirja.^[11]

Ta on üks Vladimir Putini režiimi häälekaim kriitik Venemaal.

Tunnustus

2013 andis president Toomas Hendrik Ilves talle Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi tunnustades tema tööd ajakirjanikuna ja sõnavabaduse kaitsjana^[12].
2021 Nobeli rahuauhind

Viited

Välislingid

Teet Korsten: "Novaja Gazeta − kõige Vene-sõbralikum väljaanne üldse" Põhjarannik, 10. jaanuar 2015
Ksenija Sobtšaki ja Dmitri Muratovi vestlus. youtube.com, 23. jaanuar 2018

[nov-1] Главным редактором «Новой газеты» избран Сергей Кожеуров. novayagazeta.ru, 17. november 2017.

[2] ttps://web.archive.org/web/20210714212323/https://www.gazeta.ru/tech/news/2017/11/13/n_10812302.shtml

[3] ttps://web.archive.org/web/20211008095706/https://meduza.io/news/2021/10/08/glavnyy-redaktor-novoy-gazety-dmitriy-muratov-poluchil-nobelevskuyu-premiyu-mira

[4] ttps://meduza.io/feature/2021/10/08/glavred-novoy-gazety-dmitriy-muratov-stal-pervym-rossiyaninom-poluchivshim-nobelevskuyu-premiyu-mira

[5] ttps://novayagazeta.ru/articles/2022/03/22/nobelevskaia-medal-peredaetsia-iz-novoi-gazety-v-polzu-ukrainskikh-bezhentsev

[6] ttps://www.theguardian.com/world/2022/jun/21/nobel-peace-prize-auctioned-by-russian-journalist-dmitry-muratov-fetches-record-1035m

[7] ttps://www.reuters.com/world/europe/russias-novaya-gazeta-newspaper-pauses-activities-after-official-warning-2022-03-28/

[8] ttps://www.bbc.com/russian/news-61031260

[9] ttps://novayagazeta.ru/articles/2022/04/12/pridem-k-kazhdomu-iz-vas

[10] ttps://www.nytimes.com/2022/04/28/world/novaya-gazeta-editor-attack-russia.html

[11] ttps://web.archive.org/web/20230902123948/https://www.bbc.com/russian/articles/c72nxxnzx7po

[president.ee,_kavalerid-12] Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee). (vaadatud 17.09.2015)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]