Timo Maran

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Timo Maran esinemas restoran-lounge'is Novell 19. oktoobril 2010

Timo Maran (sündinud 13. aprillil 1975) on eesti semiootik ja luuletaja.

Ta sai keskhariduse Tallinna Lilleküla Keskkoolis, mille lõpetas 1993. Aastal 1998 kaitses ta Tartu Ülikoolis bakalaureusekraadi zooloogia alal tööga "Lindude ja liblikate toitumissuhe – nokajälgede tähenduslikkusest liblikatiibadel". 2000. aastal kaitses ta teadusmagistrikraadi semiootika ja kulturoloogia alal (cum laude) tööga "Bioloogiliste mimikrinähtuste semiootika", 2005. aastal doktorikraadi tööga "Mimikri kui kommunikatsioonisemiootiline fenomen".[1]

Timo Maran on uurinud bioloogilise mimikri teooriat ja semiootikat. Ta on kirjeldanud mimikrit kui kolmest osapoolest - mimeedist, modellist ja vastuvõtjast - koosnevat struktuuri, mis on ühtaegu kommunikatsiooniline ja ökoloogiline.[2] Tema uurimisvaldkondadeks on ka zoosemiootika, ökosemiootika, ökokriitika ja keskkonnakommunikatsiooni uuringud. Tema teadustöö lähtub biosemiootika teoreetilistest alustest (omailma mõiste, laskuv põhjuslikkus, keskkonna võimaldused) ning Tartu semiootikakoolkonna traditsioonist (modelleerimine, dialoogilisus). Oma kirjutustes on ta toetanud multikonstruktivismi, mille kohaselt tähendused tekkivad erineva keerukusastmega semiootilistes protsessides ning avalduvad sageli nende koosmõjus.[3] Uurides inimkultuuri piiridel olevaid märginähtusi on Maran oluliseks pidanud avatud metoodikaid ja juhtumipõhiseid (ad-hoc) lähenemisi, samuti konteksti ja mitteverbaalse semioosi rolli.

Timo Maran töötab semiootika vanemteadurina Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna filosoofia ja semiootika instituudis, alates 2018. aastast on ta semiootika osakonna juhataja. Timo Maran on ajakirja Biosemiotics kaaspeatoimetaja.

Timo Maran kirjutab filosoofilise kallakuga loodusluulet. Ta kuulub kirjandusrühmitusse Erakkond ja on Eesti Kirjanike Liidu liige.

Timo Maran on Eesti Looduseuurijate Seltsi, Eesti Semiootika Seltsi, Eesti Kirjanduse Seltsi liige. Ta kuulub ka Rahvusvahelisse Biosemiootika Ühingusse, Põhjamaade Semiootika Assotsiatsiooni ja organisatsiooni European Association for the Study of Literature, Culture and Environment.

Timo Marani isa on filmirežisöör ja operaator Rein Maran, tema vend on zooloog Tiit Maran.

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Teaduskirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2008 "Mimikri semiootika" (Tartu Ülikooli kirjastus)
  • 2017 “Mimicry and Meaning: Structure and Semiotics of Biological Mimicry” (Springer)

Toimetatud kogumikud[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2000 "Tekst ja loodus" (koos Kadri Tüüriga, Eesti Kirjanduse Selts)
  • 2005 "Eesti looduskultuur" (koos Kadri Tüüriga, Eesti Kirjandusmuuseum)
  • 2011 "Readings in Zoosemiotics" koos Dario Martinelli ja Aleksei Turovskiga, DeGruyter Mouton)
  • 2012 "Semiotics in the Wild: Essays in Honour of Kalevi Kull on the Occasion of His 60th Birthday" (koos Kati Lindströmi, Riin Magnuse ja Morten Tønnesseniga, University of Tartu Press)
  • 2017 "Aru saamise vägi. Kalevi Kulli mõtteid" (koos Riin Magnuse ja Silver Rattasepaga, Varrak).

Luule[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2001 "Põhjavesi" (Erakkond)
  • 2007 "Metsa pööramine" (Erakkond)
  • 2007 "Poeetiline punane raamat / Poetics of Endangered Species" (Ukraina Kultuurikeskus, Ajakirjade Kirjastus)
  • 2015 "Las ma ümisen" (Allikaäärne)
  • 2019 "Metsloomatruudus" (Elusamus)

Lastekirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2015 Kodukakk, päevakoer ja teised" (Päike ja Pilv)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Timo Maran Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes
  2. Maran, Timo 2017. Mimicry and Meaning: Structure and Semiotics of Biological Mimicry. Berlin:Springer
  3. Maran, Timo 2017. Mimicry and Meaning: Structure and Semiotics of Biological Mimicry. Berlin:Springer.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]